Back

ⓘ Eesti geograafia - Eesti geograafia, Selts, Geograafia, Geograafia mõisteid, Laine Merikalju, Heino Mardiste, Eesti koolmeistrite kool, Assamalla kuppel ..



                                               

Eesti geograafia

Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on 2222. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põh ...

                                               

Eesti Geograafia Selts

Eesti Geograafia Selts on Eestis tegutsev ühiskondlik organisatsioon, mis ühendab geograafe ja geograafiahuvilisi. See on Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud organisatsioon. Seltsi tegevuse eesmärgiks on erialaste trükiste avaldamine, teadustöö, teadusürituste korraldamine ja geograafiateadmiste levitamine. Seltsi juhendab juhatus ja selle koosseisust valitud president. Eesti Geograafia Selts asutati 15. novembril 1955 NSV Liidu Geograafia Seltsi filiaalina.

                                               

Geograafia

Geograafia ehk maateadus on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

                                               

Geograafia mõisteid

Selles loendis on loetletud inimgeograafia, geoinformaatika, kartograafia ja geodeesiaga seotud üldmõisted. Loodusgeograafia ja meteoroloogia mõisted on artiklis maateaduste mõisteid. Artikli lõpus on lingid mitmesuguste geograafiliste objektidega seotud loenditele. ajageograafia - alev - asula - asum - asustus - asustusgeograafia - demograafia - demograafiline üleminek - eksklaav - elanike arv - enklaav - etnos - geopoliitika - globaalprobleem - globaliseerumine - haldusjaotus - haldusüksus - hiidlinnastu - iive - kahanevad linnad - kant - kaugeeslinnastumine - keskkonnadeterminism - kesk ...

                                               

Laine Merikalju

Laine Merikalju on riigiametniku tütar. 1948. aastal lõpetas ta Tallinna 8. Keskkooli, 1950 Tallinna Õpetajate Instituudi loodus-maateaduse osakonna, 1956 Tartu Ülikooli geograafiaosakonna kaugõppes. Merikalju oli 1950–52 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1951–62 Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogilise Kooli hilisem Tallinna Pedagoogiline Seminar geograafia, loodusteaduse ja keemia õpetaja 1957–62 kohakaasluse alusel, 1957–2002 Eesti Geograafia Seltsi teadussekretär.

                                               

Heino Mardiste

1955. aastal lõpetas Viljandi 2. Keskkooli. 1960. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli geograafia eriala. 1974. aastal sai Tartu Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Väinamere füüsilis-geograafilised ja hüdroloogilised iseärasused". Aastatel 1978–1981 täiendas end M. Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis.

                                               

Eesti koolmeistrite kool

Eesti koolmeistrite kool oli aastal 1814 Pärnus asutatud kool, mille eesotsas oli Heinrich Rosenplänter. Koolis õpetati järgmisi aineid: kirjutamine, rehkendamine, geograafia, usuõpetus, muusika, aiatöö ja pedagoogika. Õppeaeg oli koolis 3 aastat. Aastal 1920 jätkas kooli sisulist tööd Saugas avatud kirjutuskool, mida juhtis Abram Holter.

                                               

Alliklepa rannavallistik-põiksäär

Alliklepa rannavallistik-põiksäär on põiksäär Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Aktiivse rannasetete ümberpaigutumise tagajärjel on põiksääre taha tänapäeval tekkinud madal rannajärv – Kolviku järv. Alliklepa rannavallistik-põiksäär on arvele võetud ürglooduse objektina.

                                               

Amata lademe tüüpläbilõige

Amata lademe tüüpläbilõige on Piusa jõe ürgorus Vahtseliina asula lähedal ühes paljandis nähtuv keskdevoni Amata lademe esinduslik läbilõige. Paljand on võetud arvele ürglooduse objektina.

                                               

Assamalla kuppel

Assamalla kuppel on Lääne-Viru maakonnas Assamalla ja Kadila küla lähedal olev maastiku kõrgendik, mis on tekkinud pealiskorrakihtide kurrutusel. Lühikurru on põhjustanud pealiskorrakihtide all olev aluskorrakerge, mis omakorda on mõjutanud paleosoikumi ehk vanaaegkonna settimisi.

                                               

Atla jõe kaldaastang

Atla jõe kaldaastang on Atla jõe kaldal olev astang ja ühtlasi paljand; halduslikult Rapla maakonnas Rapla vallas Pirgu ja Seli asula vahel. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. See on Pirgu lademe stratotüübiks. Varem paljandusid astangus Pirgu lademe kivimid kolme meetri ulatuses. Tänapäeval on paljand peaaegu täielikult kinni kasvanud ja paas paljandub vaid 30 cm ulatuses.

                                               

Eemi interglatsiaalsed setted Rõngus

Eemi interglatsiaalsed setted Rõngus on Eemi jäävaheaja orgaanilised setted, mis leiti Võru maakonnas Elva vallas. Setted on arvele võetud ürglooduse objektina. Setted asuvad moreentasandiku nõlval 2 m sügavusel ja setete paksus on 3 m.

                                               

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir. Piir on terves ulatuses mereline ehk kulgeb Läänemeres. Piir moodustati 1995, kui Rootsi astus Euroopa Liitu.

                                               

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir. Piir on terves ulatuses mereline ehk kulgeb Läänemeres. 1995–2004 oli see Euroopa Liidu välispiir.

                                               

Hara rannabarrid ja soostunud laguunid

Hara rannabarrid ja soostunud laguunid on Juminda poolsaarel umbes 20 km 2 alal olevad endisaegsed rannabarrid ja praeguseks soostunud laguunid. Rannabarrid tekkisid Läänemere Litoriinamere staadiumil. Laguunisetete vanuseks on määratud 7080 ±75 aastat.

                                               

Hargla nõgu

Hargla nõgu on Kagu-Eestis asuv kirde–edela-sihiline maastikupiirkond. Varem käsitleti seda omaette maastikurajoonina, tänapäeval aga Võru-Hargla nõo maastikurajooni osana.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →