Back

ⓘ Vesiehitised - Vladimir Paavel, Linnus, Pais, Tamm, ehitis, Muul, Truup, Lüüs, Prandi jõgi, Akvedukt, Lemmjõgi, Buun, Kalatrepp, Vari, vesiehitus, Vesiehitis ..



                                               

Vladimir Paavel

Vladimir Paavel sündis kooliõpetaja perekonnas. Ta õppis Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Riia Peetri Reaalkoolis ning lõpetas aastal 1917 Tartu Reaalkooli. Astus seejärel Petrogradi Teedeinstituuti, sealt Tallinna Tehnikumi, sealt omakorda Karlsruhe Tehnikaülikooli, mille lõpetas aastal 1925.

                                               

Linnus

Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9.–10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Mõõgavendade ordu ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasu ...

                                               

Pais

Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu. Üldjuhul paikneb pais veekoguga tavaliselt jõega risti. Maailma kõrgeim pais on Tadžikistanis paiknev Nureki pais, mis on 300 meetrit kõrge. Ehitusjärgus on 305 m kõrgune betoonkaarpais Jinping I pais Hiinas, mis plaani järgi valmib 2014. Euroopa kõrgeim ja maailma kõrguselt 3. tamm on Šveitsis asuv Grande Dixencei pais, mida ehitati 1953–1964 ja mis on 285 meetrit kõrge. Ehitise mahu poolest maailma suurim pais on USA-s as ...

                                               

Tamm (ehitis)

Mitte segi ajada paisuga Tamm on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest. Tamm võib olla nii inimese ehitatud kui ka looduslik. Ehituselt sarnaneb tamm muldpaisuga. Eristatakse survelisi ja surveta tamme. Survelised tammid rajatakse jõe või mere kaldale näiteks üleujutuste vältimiseks, kanali vallitamiseks või hüdrosõlme ehitiste ühendamiseks kallastega. Nad on ette nähtud vastu pidama kõrge veeseisu suurele survele. Seevastu surveta tamme ehitatakse selleks, et reguleerida jõgede voolu ...

                                               

Muul

Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste ja uhtainete eest. Muul võib olla rajatud nii vette kui ka maa ja mere piirile. Muuli üks külg on mõnikord muudetud kaiks. Kai ongi üsna sarnane ehitis, ainult sel pole lainete murdmise ülesannet, muulil aga pole silduvate meresõidukite vastuvõtmise ülesannet. Eestis on pikimad muulid Pärnus, mille ümberehitamist alustati 1863–1864 aastatel kunagistest palkmuulidest kivimuulideks, mille jaoks toodi kivilaevadega kive Häädemeeste ja Kihnu randadest. Muulid valmisid 1869. aastal ning on 2 ja 2.5 km ...

                                               

Truup

Truup on rajatis, mille abil juhitakse voolavat vett. Truupi võib defineerida nii: truup on mistahes suuruse ja mistahes kujuga kinnise perimeetriga veejuhe. Tavaliselt juhitakse truubiga vesi tee alt läbi. Levinuim truup on teetammi läbiv toru. Tänapäeval valmistatakse truupe peamiselt terasest, betoonist või plastmassist. Minevikus valmistati truupe sageli kivist. Leidub ka nende materjalide kombinatsioone, näiteks võidakse truubi põhi valmistada betoonist ja ülejäänud osa terasest, samuti võib muus osas terasest tehtud truubile lisada betoonist otsad. Läbilõikelt võivad truubid olla väg ...

                                               

Lüüs

Lüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus erinevate veetasemetega veekogude või veekogude osade vahel ja vooluhulga reguleerimiseks. Lüüsi kõige iseloomulikum komponent on lüüsikamber, kus toimub veetaseme reguleerimine. Lüüsid asuvad nt Göta kanalil ja Panama kanalil.

                                               

Prandi jõgi

Prandi jõgi on jõgi Järva maakonnas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksu piirkonnas Särevere aleviku lähedal Vilita küla territooriumil. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valgalaga. Prandi jõkke suubuvad Vanavälja peakraav, Raukla oja, Seinapalu peakraav, Mäeküla oja, Epneri oja, Neeva kanal, Nurmsi peakraav ja Hindreku oja. Prandi jõgi läbib Prandi looduskaitseala ja Türi maastikukaitseala.

                                               

Akvedukt

Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit Niinive lähistelt Jerwanist. See juhtis Niinive linna joogivett. Selle ehitise peaarhitekt oli Sanherib ja see valmis 691 eKr. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Ak ...

                                               

Lemmjõgi

Lemmjõgi on jõgi Viljandi maakonnas Viljandi ja Põhja-Sakala vallas, Raudna jõe suurim parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 47.9 km pikk koos lisaharudega 51.2 km, valgla suurus 197 km², langus 89 m ja lang 1.85 m/km. Jõgi saab alguse 108 m kõrgusel Vanamõisa külas Madi kivikalme lähedalt ja suubub 19 m kõrgusel Sandra külas Raudna jõkke 7.7 km kaugusel selle suudmest. Jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.

                                               

Buun

Buun ehk põiktamm ehk kannustamm on voolu reguleeeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev kaldast lähtuv tamm. Jõebuunid kaitsevad enamasti kaldaid uhtumise eest ning voolusängi ahendades kiirendavad nad veevoolu kiirust, mistõttu nt laevateedele kuhjub vähem setteid ning buunide abil on jääummistusi võimalik ära hoida. Eestis on tuntuim buunide näide 1930ndatel Peipsi põhjakaldale rajatud tammid, mille eesmärk oli Narva jõe lähet kitsendada. Sellega jõe voolukiirus kasvas ning jõkke sattuva settematerjali hulk vähenes. Praegu on buunivahed ummistunud ning setet need tammid enam k ...

                                               

Kalatrepp

Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, jä ...

                                               

Vari (vesiehitus)

Vari on liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise, näiteks ülevoolupaisu, lüüsi, torustiku, kalakäigu või hüdrotehnilise tunneli suudmeava. Varja avatakse ja suletakse vastava mehhanismi, näiteks vintsi, kraana või tungraua abil, mis võib olla nii paikne kui liikuv. Asukoha järgi eristatakse pindmisi varjasid, mis asuvad ülevoolu harjal, ja süvistatud varjasid, mis asuvad allpool ülemise bjefi veetaset. Süvistatud ehk süvavarja kasutatakse veealuste vooluavade sulgemiseks. Otstarbe järgi eristatakse põhi- ehk töö-, remondi-, avarii-, varu- ja ehitusaegseid v ...

                                               

Vesiehitis

Vesiehitis ehk hüdrotehniline ehitis on rajatis, mis võimaldab kasutada mingi pinnaveekogu ja põhjavett, samuti liigituvad siia ehitised, mis kaitsevad mingit ala või muud vee negatiivse mõju eest. Vesiehitised võivad olla tehtud väga erinevatest materjalidest, näiteks suurtest kividest, betoonist või ka vähem vastupidavatest materjalidest, nagu puutüved. Tüüpilised vesiehitised on tammid, paisud, lüüsid, poldrid jne.

Polder
                                               

Polder

Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. Kaitsmaks kuivendatud ala üleujutuste eest, rajatakse sageli erinevaid kaitserajatisi. Nendeks võivad olla kaitsetamm, lüüs jmt. Palju suuri poldreid on Hollandi Põhjamere rannikul. Eestis võib suurimaid poldreid kohata Võrtsjärve ja Peipsi ääres.

Düüker
                                               

Düüker

Düüker ehk altjuhe on tõkke alt läbiminev torustiku- või kanalilõik, milles vesi voolab surve all. Düükreid kasutatakse muu hulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemides ning hüdroenergeetikas.

Kalapääs
                                               

Kalapääs

Kalapääs ehk kalakäik on rajatis vooluveekogul, mis asub loodusliku või tehistõkke juures, tagamaks kalade rände mööda vooluveekogu. Tavalisimaks kalapääsuks on kalatrepid. Kalapääsud saab jagada kaheks: looduslähedased ja tarindkalapääsud. Looduslähedased kalapääsud on tehiskosk, tehiskärestik, möödaviikpääs, kalaramp. Tarindkalapääsud on tiigikaskaad, kalatrepp, pilukalakäik, tõkiskalakäik, angerjakäik, kalalüüs ja kalatõstuk.

Kalaramp
                                               

Kalaramp

Kalaramp on vooluveekokku paisu juurde rajatud kare kaldpind, mis võimaldab veeorganismidel liikuda üle paisu. Kalarampi peetakse looduslähedaseks kalapääsuks. Väliselt meenutab kalaramp suuresti tehiskoske kalapääs, kuid erinevalt tehiskosest on kalarambil ainult osa paisu nõlvusest muudetud karedaks.

Kaldakindlustis
                                               

Kaldakindlustis

Kaldakindlustis on rajatis, mis kaitseb veekogu kaldaveeru, ka tammi, paisu ja teemulde nõlva vooluvee uhtuva toime, jää ja lainete purustava mõju, filtratsioonivee surve ning lumesulamis- ja vihmavee põhjustatud uuristuste eest. Nõlvakindlustise ehitamiseks kasutatakse peamiselt kivisillutist, raudbetooni, kruusa ja killustikku.

                                               

Kiirvool

Kiirvool on suure langu ja käreda vooluga kanal või renn, mille kaudu liigvesi juhitakse paisust mööda või viiakse kanal järsust nõlvast alla. Et kiirvoolus on voolaval veel suur energia, siis on see põhja- ja küljeerosiooni vältimiseks tugevasti kindlustatud.

Liigveelase
                                               

Liigveelase

Liigveelase on vesiehitis, mis võimaldab liigset tulvavett juhtida paisust mööda või paisust üle. Liigveelaset võidakse kasutada ka suurvee möödajuhtimiseks. Paisust mööda lastakse tulvavesi tavaliselt kas kiirvoolu või treppveelaskme kaudu. Üle paisu lastakse vesi aga harilikult ülevooluavade kaudu ning sellist paisu, millest vesi üle voolab nimetatakse ülevoolupaisuks.

Puurkaev
                                               

Puurkaev

Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest. Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele. Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest.

Veehaare
                                               

Veehaare

Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.

Veejuhe
                                               

Veejuhe

Veejuhe on ehitis, mille kaudu saab vett juhtida ühest kohast teise. Veejuhe on näiteks kanal ja torustik. Isevoolset gravitatsioonijõul liikuva veega veejuhet, millega tuuakse vett kaugest allikast, nimetatakse samuti veejuhtmeks.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →