Back

ⓘ Eesti õigus - Rahvusvaheline õigus, Lübecki õigus, Positiivne õigus, Tõde ja õigus, Tõde ja õigus II, Rooma õigus, Eesti NSV kriminaalkoodeks, Esterm ..



                                               

Rahvusvaheline õigus

Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist. Mõiste international law võttis esimesena kasutusele inglise õigusteadlane Jeremy Bentham 1748–1832. Varem nimetati seda õigusvaldkonda "rahvaste õiguseks" ja Euroopas ka "Euroopa avalikuks õiguseks" jus publicum Europaeum.

                                               

Lübecki õigus

Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. 15. sajandi alguses elas "Lübecki õiguse linnades" kokku umbes 300 000 inimest. Trükis anti Lübecki õigus esimest korda välja 1586. aastal. Eestis on Lübecki õigus avaldatud Friedrich Georg von Bunge raamatus "Die Quellen des Revaler Stadtrechts" 1842. aastal.

                                               

Positiivne õigus

Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele. Positiivsest õigusest tulenevad konkreetsed subjektiivsed õigused. Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, millesse Eesti kuulub, on positiivsel õigusel eriliselt tähtis roll, sest õiguse allikana nähakse ennekõike õigusakte. Seetõttu nimetatakse kontinentaaleuroopa õigussüsteemi ka seadusõiguseks. Kuigi seadusõigus ei välista kohtupretsedendi arvessevõtmist, on see keerukam kui angloameerika õigussüsteemis.

                                               

Tõde ja õigus

Tõde ja õigus on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Epopöa käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. "Tõde ja õigus" ilmus aastatel 1926–1933. 1934. aastal kirjeldas Tammsaare teose põhiplaani New Yorgi kirjamehele Andres Pranspillile saadetud kirjas järgnevalt: "Ma kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu kujutaks võitlust maaga, II – võitlust jumalaga, III – võitlust ühiskonnaga, IV – võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja V – alistumist resignatsiooni. /---/ See ...

                                               

Tõde ja õigus II

"Tõde ja õigus" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teine osa, mis ilmus 1929. aastal. Romaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest. Sellest köitest algab Tammsaarele omane filosofeerimine, mis jätkub kuni sarja lõpuni. Tegevus toimub ärkamisaja mõõnaperioodil Tartus Mauruse kool ...

                                               

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis". Rooma õiguse ajalooline tähtsus väljendub ladinakeelsete õigusterminite kasutamisel tänapäeva õigusterminoloogias. Lisaks põhines Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik Rooma õigusel.

                                               

Eesti NSV kriminaalkoodeks

Eesti NSV kriminaalkoodeks oli Eesti NSV kriminaalkoodeks. ENSV KrK kinnitati 6. jaanuaril 1961 ja kehtestati 1. aprillil 1961. ENSV KrK-s olid muu hulgas määratletud kuriteoliigid ja neile vastavad karistused. ENSV KrK koosnes üld- ja eriosast. Üldosas oli 6 peatükki ja eriosas 11 peatükki.

                                               

Eesti Õiguskeskus

Eesti Õiguskeskus oli sihtasutus, mis tegutses 1995 - 2009 Tartus. EÕK loodi eesmärgiga toetada varaliselt Eesti õigusteaduse ja õigussüsteemi arendamist. EÕK kustutati äriregistrist 21. oktoobril 2009.

Eesti õigusteadlaste päevad
                                               

Eesti õigusteadlaste päevad

Eesti õigusteadlaste päevad on aastast 2003 toimuv üritus, kus arutatakse Eesti õigusega seotud asju. Ürituse üks korraldajaid on SA Iuridicum. Igal üritusel on ka teema. Näiteks 2014 oli teemaks "Kümme aastat õiguslõimet".

                                               

Esterm

Esterm on mitmekeelne andmebaas, kuhu on koondatud eelkõige Euroopa Liidu ja Eesti vabariigi õigusaktide termineid ja terminitega seotud keeleline aines. Aastast 2006 haldab andmebaasi Eesti Keele Instituut. Andmebaasis on 65 101 eestikeelset terminit. Andmebaas loodi 1996 Eesti Õigustõlke Keskuses seoses õigusaktide tõlkimisega ning on tõlkepõhine.

                                               

Futurum-2

Erakolledž Futurum-2 oli Viljandis tegutsev erakõrgkool, kus õpetati juurat. Kooli rektor oli Heino Koppel. Kool alustas tegevust novembris 2003. Esimese õppeaasta lõpuks oli kooli jäänud vaid 1 õpilane. 2004 kool suleti.

                                               

Iuridicum

Iuridicum on Eesti sihtasutus. Asutus annab välja ajakirju Juridica ja Juridica International, samuti koostab asutus Eesti põhiseaduse kommenteeritud veebiväljaannet. Aastast 2003 on asutus üks Eesti õigusteadlaste päevade korraldajaid.

                                               

Kohtuameti kandidaat

Kohtuameti kandidaat oli ajalooliselt Eestis kohtuniku- ja prokuröriametiks valmistuja. Kandidaadiks saamiseks pidi olema lõpetatud ülikooli õigusteaduse osakond. Kandidaate võttis vastu Kohtupalati esimees.

                                               

Mitteavalik veekogu

Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste. Mitteavalik veekogu on veekogu, mis pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Veeseaduse järgi võib mitteavalikuks veekoguks arvata nt ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu või nt veekogu või selle osa, mida kasutatakse joogivee võtmiseks. Infot veekogu mitteavalikkuse kohta saab keskkonnaregistrist.

                                               

Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut

Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna instituut. Instituut moodustati 2009. aastal.

                                               

Tarastamiskohustus

Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida. Maal asuvate kinnisvarade suhtes vastav seadusenorm puudus ja maaomanikel tuli igal üksikjuhul kokku leppida. Saaremaa suhtes kehtis eriseadus.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →