ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 50



                                               

Parunite kivi

Parunite kivi on rändrahn Läänemaal Lääne-Nigula vallas Keedika külas Keila–Haapsalu maantee ääres metsas. Kivi geograafilised koordinaadid on 59° 2′ 18″ N, 23° 49′ 43″ E. Kivi võeti kaitse alla aastal 1959. Kivi koosneb rabakivist. Kivi idakülje ...

                                               

Passi kivi

Passi kivi on rändrahn Hiiumaal, Pühalepa hoiualal hooldataval puisniidul, kaitstavast looduse üksikobjektist Vanapagana kivist 600 m põhjakirdes. Kivi kõrgus on 2.8 m, ümbermõõt 14 m.

                                               

Pimestiku suurkivi

Kivi mõõdud on 3.6 x 5.4 x 3.5 m, ümbermõõt on 18.5 m. Pimestiku suurkivi kivimiks on rabakivi-graniit. Kivil on järsud küljed, maapinna poolt negatiivsed. Kivi lagi on väga ebatasane, omab astanguid ja nõgusid, milles kasvavad magesõstra, toomin ...

                                               

Pulmakivid

Pulmakivid ehk pruudikivid on rändrahnud ja kivid, mis asuvad Eesti lääneosas Noarootsi poolsaare edelarannal Einby küla supelranna kohal rannavees umbes saja meetri kaugusel kaldast. Kõrgvee ajal on nähtaval üksik kivi, teised kivid on veel all. ...

                                               

Punane kivi

Punane kivi on rändrahn Prangli saarel. Punase kivi ümbermõõt on 31.1 meetrit, pikkus 11.1 m, laius 8.8 m ning kõrgus 3.3 m. Rahnu maapealse osa maht on umbes 160 m 3. Rahnu suurte mõõtmete tõttu klassifitseerub Prangli Punane kivi hiidrahnude hu ...

                                               

Põlendikukivi

Põlendikukivi on kaitsealune rändrahn Harju maakonnas Viimsi vallas. Naissaarel olev suurim rändrahn. Krimmi sõja ajal süüdati saarel mets põlema. Rahn pragunes suurest kuumusest, sellest ajast ongi rahnu nimeks põlendikukivi. Kivimiliselt on teg ...

                                               

Põõsaspea neeme rändrahn

Põõsaspea neeme rändrahn on rändrahn Läänemaal Lääne-Nigula vallas Spithami külas, Põõsaspea neemega lõppeva poolsaare lääneosas, metsaserva lähedal niidul. Läänes külgneb rahn Nõva maastikukaitsealaga. Rahnu geograafilised koordinaadid on 59° 13 ...

                                               

Rõngu kivi

Rõngu kivi on rändrahn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Tääksi külas. Rahnu mõõtmed 5.0x 3.7x 1.8m, üm 15.5m. Rahn on pealt tasane, lame, läbistatud mitmetest lõhedest. Rõngu kivi on kaitstav loodusmälestis.

                                               

Saanika rändrahn

Saanika rändrahn on rändrahn Läänemaal Haapsalu linnas Saanika külas metsas. Rahnu geograafilised koordinaadid on 58° 52′ 22″ N, 23° 37′ 45″ E. Rahn võeti kaitse alla aastal 1937. Rahn koosneb graniitporfüürist või rabakivist. Umbes 60 m põhja po ...

                                               

Salajõe Allika rändrahnud

Salajõe Allika rändrahnud on kaks rändrahnu Läänemaal Lääne-Nigula vallas Salajõe külas. Rahnud jäävad umbes 60–130 m kaugusele Liiva-Rehe teest ja umbes 400 m kaugusele Harju-Risti–Riguldi–Võntküla teest. Umbes 500 m edelasse jääb Silma looduska ...

                                               

Skarvan

Skarvan on neugrundbretšast hiidrahn, mis paikneb Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare küla läänerannikul paari meetri sügavuses vees. Rahn asub Osmussaare maastikukaitsealal. Rahn pärineb Osmussaare lähistel asuvast Neugrundi meteoriidikraat ...

                                               

Soomadise rändrahn

Soomadise rändrahn on rändrahn Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kõmsi külas põllul. Rahnu geograafilised koordinaadid on 58° 38′ 4″ N, 23° 37′ 22″ E. Rahn võeti kaitse alla aastal 1964. Rahn on graniitporfüürist. Rahnust umbes 1400 m põhja-loode ...

                                               

Suurikpõllu suurkivi

Suurikpõllu suurkivi on rändrahn Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kõpu poolsaarel Ojakülas. Kõpu mõisa kunagine põlluosa kandis seal asuva rändrahnu järgi Suurekivipõllu nime. Aegade kestel on kivi nimi rahva kõnekeeles lühenenud Suurikpõlluks. ...

                                               

Suurkivi

Suurkivi on rändrahn Harjumaal Lääne-Harju vallas Madise külas, Vihterpalu metskonnas Suurekivi metsavahi asupaiga lähedal. Kivi mõõdud: 7.8 x 5.1 x 3.4 m, ümbermõõt 20.8 m. Suurkivi on kaitse all aastast 1959. Suurkivi keskkonnaregistri kood on ...

                                               

Tammiski mustkivi

Tammiski mustkivi on rändrahn Muhu saare loodetipus Tammiski nukil. Kivi on kaugelt nähtav eriti Kassari lahe poolt ja kergesti leitav. Kivi lähedalt kulgeb neeme tippu viiv lai jalgrada. Rändrahn asub rannajoonest 15 meetri kaugusel, kadakate ja ...

                                               

Toodrikivi hiidrahn

Toodrikivi hiidrahn on Eesti looderanniku lähedal merepõhjas paiknev hiidrahn. Nimetus Toodrikivi tuleb sõnast tooder, mis tähendab meremärki. Toodrikivi asub Lääne maakonna Lääne-Nigula valla põhjaranniku lähedal. Põõsaspea neemest jääb hiidrahn ...

                                               

Toolse rannamehe tütar

Toolse rannamehe tütar on omapärase kujuga looduskaitsealune rändrahn Lääne-Virumaal Rakvere vallas Raudlepa külas Tallinna–Narva maantee ~103. kilomeetril piirdeheki ääres.

                                               

Tubala rändrahn

Tubala rändrahn on kaitsealune rändrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla–Käina maantee 5. kilomeetri alguses Tubala küla põhjaosas maanteest paarkümmend meetrit läänes. Ta asub metsaservas ja on maanteelt hästi nähtav. Rändrahn on 6.8 meetrit ...

                                               

Ukukivi

Ukukivi on rändrahn Harju maakonna Saue valla ja Hageri kihelkonna Muusika külas. Varem on kivi kuulunud Ruila küla alla. Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 12.6 m, laius 10.0 m; kõrgus 5.7 m, ümbermõõt maapinnal 35.1 m, maksimaalne ümbermõõt 35.2 ...

                                               

Vaharu rändrahn

Vaharu rändrahn asub Rapla maakonnas Rapla vallas endise Vaharu küla põllul. Kaitsealuse rändrahnu ümbermõõt on 20 meetrit ja kõrgus 3 meetrit. Vanarahvas seostas kivi Kalevipojaga. Nimelt Kalevipoeg olevat sellega visanud uhket talupoega.

                                               

Vanapagana kivi

Vanapagana kivi on kivi Pühalepa külas Pühalepa kirikust paarsada meetrit põhja pool. Kivi on looduskaitse all. Kolmnurkne kivi asub Kerema tee ääres. Rändrahnu kõrgus on 2.5 meetrit ja ümbermõõt 13.8 meetrit. Muistendi järgi ei olevat Vanapagana ...

                                               

Vesiveski kivi

Vesiveski kivi on rändrahn Tallinnas, Haabersti linnaosas Rocca al Mare asumis Eesti Vabaõhumuuseumi alal. Vesiveski kivi on järskude külgede ja lameda pealsega rabakivist rändrahn, milles on üksikuid kinnislõhesid. Rahnu mõõdud on 3.6x3.4x1.2 me ...

                                               

Viie Valla Piirikivi

Viie Valla Piirikivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi on rändrahn Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Suurejõe külas. Kivi mõõtmed on eri andmetel kas pikkus 7.8 m, laius 7.0 m, kõrgus 3.9 m, ümbermõõt 23.9 m või pikkus 7.4 m, laius 5.2 m, kõrgus ...

                                               

Võrgukuuride kivi

Võrgukuuride kivi on rändrahn Tallinnas, Haabersti linnaosas Rocca al Mare asumis Eesti Vabaõhumuuseumi alal. Võrgukuuride kivi on punakasroosa keskmise- ja jämedateraline rabakivi graniitrahn. Kivi lõunaküljel on mitmed rööpsed kinnislõhed. Rahn ...

                                               

Võstermäe rändrahn

Võstermäe rändrahn on rändrahn Järva maakonnas Türi vallas Laupa külas. See asub Laupa mõisast umbes 2 km läänes, metsas sees. Tegemist on ümarja, massiivse, keskmiseteralise, halli graniitrahnuga: pikkusega 6.4 m, laiusega 5.3 m, kõrgusega 2.3 m ...

                                               

Vähikivi

Vähikivi asub Tuhala-Kohila-Kolu teekolmnurgas, Nõmme teeristist 400 m Tuhala poole, maanteest 100 m lõunas, riigimetsa ääres, Sepa talu aiast 50 m kagus.

                                               

Õpiringi kivid

Õpiringi kivid on kaks lähestikku paiknevat rabakivirahnu Tallinnas Nõmme–Mustamäe maastikukaitsealal, Kuusiku parkmetsas. Suurem kivi paikneb männiku serval. Rabakivi on vertikaalsete külgedega ja ebatasane. Kivi mõõtmed on 5.4×4.3×3.1 m ja ümbe ...

                                               

Eesti saared

Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on 2015. aasta seisuga loendatud kokku 2222 meresaart, millest 318 on suuremad kui 1 hektar. 97% Eesti saarte elanikest elavad Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel. 2011. aasta rahva ja ...

                                               

Holmi saar

Holm oli saar, mis asus Tartus Emajões praeguse Ülejõe ehk Holmi pargi kohal. Emajõe peaharu voolas Holmi ja paremkalda vahel, kõrvalharu Koolujõgi vasemkalda pool. Holmi tõttu oli see soodne sillakoht. Teadaolevalt asus Tartu esimene sild Vene s ...

                                               

Piirissaar

Piirissaar, Межа, Порка, saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus. Saare pindala on 7.5 km², millega see on suuruselt 12. saar Eestis. See on Peipsi järve suurim saar. Enne Eesti o ...

                                               

Saartneem

Saartneem on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu küla alal Lahemaa rahvuspargis Käsmu lahes asuv 6.37 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 3 kilomeetrit. Saar asub Käsmu poolsaare kirdeotsast 200 meetrit põhja pool. Sellest põhj ...

                                               

Sääri

Sääri on 5.7 hektari suurune väikesaar Muhust läänes, Aneninast 300 meetrit loodes. Saar asub Muhu valla Rannaküla territooriumil. Saare rannajoone pikkus on 1.26 kilomeetrit. Saare geograafilised koordinaadid on 58° 39′ N, 23° 8′ E. Saar on mada ...

                                               

Tondisaar

Tondisaar on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril. Kuulub Viljandi valla Maltsa küla koosseisu, kuid ma ...

                                               

Väinamere saared

Väinamere saared on Väinameres olevad saared. Kõiki neid saari kaitstakse Matsalu rahvuspargi jääva Väinamere saarte sihtkaitsevööndi kaudu. Väinameres on üle 300 saare. Neid nimetatakse laidudeks, rahudeks ja karedeks. Laiud on suuremad saared, ...

                                               

Hiiumaa laiud

Hiiumaa laiud on laiustik Väinameres Hiiumaa ja Muhu vahel. 43 laiu ja rahu kogupindala on 6.6 km². Suurematel idapoolsetel laidudel Heinlaiul, Kaevatsi laiul ning neid ümbritsevatel rahudel karjatatakse noorloomi. Ülejäänud, sealhulgas Saarnaki, ...

                                               

Lääne-Eesti saarestik

Lääne-Eesti saarestik on saarterühm Läänemere idaosas. Selle pindala on 3933 km 2, elanikke 46 000. Saarestikku eraldab Mandri-Eestist Väinameri ja Läti Kuramaast Kura kurk. Saarestiku suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.

                                               

Malusi saared

Malusi saared on kolmest saarest koosnev ahelik Kolga lahe ja Soome lahe avaosa piiril, natuke enam kui 10 km mandrist. Ahelikku kuuluvad Põhja-Malusi, Vahekari ja Lõuna-Malusi. Malusi saared moodustavad koos Rammu ja Allu saarega Jõelähtme valla ...

                                               

Pakri saared

Pakri saared on kaks saart – Suur-Pakri ja Väike-Pakri – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega. Saarte pindala on kokku 24.7 km². Mandri-Eestist eraldavad neid Kurkse väin ja Paldiski laht. Administratiivselt kuuluvad saared alates 1947. aas ...

                                               

Uhtju saared

Uhtju saared on Soome lahe saared, mis halduslikult asuvad Haljala valla Toolse küla territooriumil. Suurimad saared on Uhtju saar Hofti ehk Põhja-Uhtju 10.1 ha ja Sala saar ehk Lõuna-Uhtju 6.2 ha. Uhtja saartelt on teada Eesti ainsad pihkase põi ...

                                               

Vaika saared

Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes. Vaika saared nagu suur osa Saare maakonnast on Jaagarahu lademel. Kõrgus ulatub saartel kuni 3 meetrini merepinnast. Saarestik k ...

                                               

Vesitükimaa laiud

Vesitükimaa laiud on mitu laidu Saare maakonna Saaremaa valla lõunaosas Sõrve säärest lõuna pool. Vesitükimaa laidude hulka kuuluvad Siiasaar, Lombimaa, Vesitükimaa ja Kuivasääre-maa. Koos Sõrve sääre lõunaosaga moodustavad maastikukaitseala. Ala ...

                                               

Setumaa

Setumaa on setude asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil. Setumaa hõlmab Võru maakonnast Setomaa valla ning osa nendega piirnevaid Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni külasid. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb S ...

                                               

Laura Nikolai kogudus

Laura Nikolai kogudus oli luterlik kogudus, mis tegutses Setumaal Laura alevikus. Kogudus kuulus Võru praostkonda. Laura kogudus tegutses lätlaste Pihkva Jakobi koguduse filiaalina, koguduse moodustasid peamiselt läti kolonistid Aluliina ja Smilt ...

                                               

Meremäe vallamaja

Meremäe vallamaja on hoone, kus asus endise Meremäe vallavalitsuse kantselei. Valla algusaastal asus kantselei perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Vallakeskuse asukoha ja nime ümber toimunud vaidluste tulemusena otsustati ehitada vallama ...

                                               

Nulk

Nulk on traditsiooniline Setumaa piirkond. Setumaa nulgad: Luhamaa nulk Seeritsä nulk ka Keera nulk ja Leega nulk Saatserinna nulk Üle-Pelska nulk Koolina nulk Tsätski nulk Vaaksaarõ nulk Irboska nulk Mokornulk Raakva nulk Saurova nulk Poloda nulk

                                               

Peko

Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ja õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk mõnedel andmetel ka vahakuju, mille ees ja p ...

                                               

Peko (eepos)

"Peko" on setu rahvalauliku Anne Vabarna loodud eepos. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal ja sisaldab ligikaudu 8000 värssi, ilma ühtlase värsimõõdut ...

                                               

Petseri klooster

Petseri klooster on õigeusu mungaklooster Petseri linnas. Pühapaik on 16. sajandist olnud Setumaa traditsiooniline usukeskus ja palverännakute sihtkoht.

                                               

Petseri Postimees

Petseri Postimees oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1909–1910. Petseri Postimeest trükiti Tartus Postimehe trükikojas ning selle vastutav väljaandja ja toimetaja oli Anton Jürgenstein. Üksiknumbri maht oli 8 lehekülge, see ilmus kaks korda kuus, es ...

                                               

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri. Vabadussõja tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka Setum ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →