ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 48



                                               

Mõsumägi

Mõsumägi ehk Kakumägi ehk Haavasaare kalju on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõe paremkaldal, Saesaare paisjärve ääres, Saesaare hüdroelektrijaama paisust umbes 1.8 km ülesvoolu. Mõsumägi paikneb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Mõsumäe paljand ...

                                               

Mäekalda paljand

Mitte segi ajada lähedalasuva Mäekalda-Liivoja paljandiga Mäekalda paljand on paljand Tallinnas Lasnamäe linnaosas paekaldas, Laagna tee ääres. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina ja see on Lasnamäe lademe laiendatud stratotüübiks. Kokk ...

                                               

Nõmmeveski paljand

Nõmmeveski paljand on paljand Valgejõe kaldal; halduslikult Harju maakonnas Kuusalu vallas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand on Nõmmeveski kihistiku stratotüüp. Kaldal paljandub paas enam kui 100 meetri pikkusel lõigul, mis ...

                                               

Ojaküla paemurd

Ojaküla paemurd on endine paemurd Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Ojakülas. Paemurrus esinev paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand on Aseri lademe Ojaküla kihistiku stratotüüp. Sealne paljand esineb kolme astmena. Ülemise ...

                                               

Orasoja paljand

Orasoja paljand on paljand Orasoja kaldal; halduslikult Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand asub Orasoja kanjonis. Selle ülemises osas paljandub Orasoja kihistik, mille strat ...

                                               

Palanumägi

Palanumägi on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõel, Saesaare paisjärve ääres jõe vasakkaldal Kiidjärve sillast umbes 1.1 km allavoolu. Palanumägi asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, jõe looke idaserval. Palanumägi on Burtnieki lademe Härma kih ...

                                               

Piirioidu pae

Piirioidu pae on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõel, Saesaare paisjärve ääres. Piirioidu pae paikneb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal jõe vasakkalda käänakus Kiidjärve sillast umbes 2 km allavoolu. Piirioidu pae on kuni 15 meetrit kõrge ja ligi ...

                                               

Porkuni paemurd

Porkuni paemurd on endine paemurd Valgejõe ürgoru nõlval, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Paemurrus olev esinduslik paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljandit loetakse Porkuni lademe stratotüübiks. Seda täiendab kamar ...

                                               

Pääsküla kõviku paljandid

Pääsküla kõviku paljandid on Pääsküla kõvikul olevad paljandid; halduslikult Harju maakonnas Saku vallas. Pääsküla kõvikul on osa Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsioonist. Seal on kaevatud mitmeid süvendeid ja maa-aluseid käike, kus palja ...

                                               

Rägavere paemurd

Rägavere paemurd on endine paemurd Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna piiril Vinni valla Piira külas. Paemurrul esinev esinduslik paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljandit loetakse Rakvere lademe ja Rägavere kihistu stratotüübiks. ...

                                               

Saku paekivipaljand

Saku paekivipaljand on kaitsealune paljand Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus aadressil Pähklimäe 2. Paljand võeti kaitse alla 2006. Tegemist on endise kivimurruga. Murru seinas paljandub 100 meetri ulatuses paas, mille jalamil on rusukall ...

                                               

Savioidu pae

Savioidu pae on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõe vasakkalda lookes Kiidjärve sillast umbes 2.5 km allavoolu. Savioidu pae paikneb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Savioidu pae on Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihiline liivakivi paljand ...

                                               

Suislepa paljand

Suislepa paljand on paljand Õhne jõe vasakul kaldal Uue-Suislepa mõisa pargi juures; halduslikult Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Paljand koos sellesse inimese tehtud Suislepa koopaga on arvele võetud ürglooduse objektidena.

                                               

Suur Taevaskoda

Suur Taevaskoda ehk Suur-Taevaskoda on liivakivipaljand Ahja jõe paremkaldal, Põlva maakonnas Põlva vallas. Suurel Taevaskojal paljanduvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid. Suur Taevaskoda on Eesti üks ilusaim ...

                                               

Taevaskoda

Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivipaljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas. Tuntumad taevaskojad Põlva maakonnas asuva Ahja jõe ürgorus Suur ja Väike Taevaskoda. Saesaare veehoidla ääres paiknevad Laaritsa-, ...

                                               

Tagavere paemurd

Tagavere paemurd on paemurd Saare maakonnas Saaremaa vallas. Paemurrus esinev paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand on Jaagarahu lademe Tagavere kihtide stratotüüp. Paemurd on aktiivselt kasutusel ja seetõttu selle profiil muutub ...

                                               

Uhaku sängi paljandid

Uhaku sängi paljandid on paljandid Uhaku ehk Erra jõe sängis; halduslikult Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganusel. Paljandid on arvele võetud ürglooduse objektidena. Paljandid on Uhaku lademe ja Koljala kihistiku stratotüübiks. Paljanduv pa ...

                                               

Vaida paljand

Vaida paljand on paljand Hendrikhansu oja kaldal, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Veelikse külas. Paljand koos sellesse tekkinud Vaida koopaga on arvele võetud ürglooduse objektidena.

                                               

Valli pae

Valli pae on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõel. Valli pae asub Ahja jõe vasakkaldal umbes sada meetrit allavoolu peale Otteni vesiveski silda. See on esimene pae allavoolu väljaspool Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiri, asudes Eoste hoiualal ...

                                               

Viira veskimüür

Viira veskimüür on liivakivipaljand Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe vasakul kaldal. Paljandi kõrgus on 16.5 m. Viira veskimüür asub Süvahavva külas Viira vesiveski vastas, veskitammist 50 m allavoolu.

                                               

Viljandi lossimägede paljand

Viljandi lossimägede paljand on Viljandi linnas lossimägede serval asuv kaitsealune liivakivipaljand. Paljand kuulub Viljandi maastikukaitseala koosseisu.

                                               

Vinguta küla paemurd

Vinguta küla paemurd on paemurd ja ühtlasi seal olev paljand Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Paljandil on näha Raikküla lademe kivimeid. Paemurd võeti aastal 1992 kaitse alla 1.2 ha ulatuses.

                                               

Ületammi kalju

Ületammi kalju on liivakivipaljand ehk pae Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal Otteni vesiveski sillast umbes 100 meetrit ida pool, endisaegse Valgesoo-Himmaste veskitee ääres. Ületammi kalju on Burtnieki lademe Härma kihistiku liivakivi paljand, ...

                                               

Ülgase paljand

Ülgase paljand on paljand endise Ülgase fosforiidikaevanduse rikastusvabriku varemete juures; halduslikult Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljand on alamordoviitsiumi Kallavere kihistu ja selle Ma ...

                                               

Kakumäe pank

Kakumäe pank on pank Tallinnas Kakumäe poolsaare tipus. Pangal paljanduvad Alam-Kambriumi Tiskre ja kohati Lükati kihistu kivimid. Pank vabanes vee alt umbes 4000 aastat tagasi, pärast Litoriinamere taandumist.

                                               

Kalvi pank

Kalvi pank on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas asuv pankrannik. Kalvi pank ääristab paeplatood lääne pool Aserit Kalvis. Soome lahe ja panga vahele jääb kuni saja meetri laiune metsariba. Panga kõrgus on merepinnast kuni 51 m. Pank on Toil ...

                                               

Kandle pank

Kandle pank on pank Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Aaviku külas. Pank kui tähelepanuväärne paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Pank on Aseri kihistu asemel kasutusele võtta soovitatud Kandle kihistu stratotüüp. Pangal paljanduvad ...

                                               

Kesse pank

Kesse pank ehk Kesselaiu pank on pank Kesselaiul Muhu saare ja mandri vahel. Kesse pank on osa Lääne-Eesti paekaldast.

                                               

Kirbla astang

Kirbla astang on Lääne maakonnas Lääneranna vallas olev aluspõhja kõrgendik. Kõrgendik ulatub u 33 meetrit üle merepinna. Kirbla piirkonnas esineb aluspõhja kõvik, mille biohermne lääne-loodeserv on vastu pidanud jää kulutusele ning nii on kõviku ...

                                               

Lahepere pank

Lahepere pank on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus; halduslikult Harju maakonnas. Panga pikkus on u 1.5 km ja kõrgus 10–15 m. Sellelt langevad Valli juga, Põllküla juga ja Kersalu juga. Pank on Toila kihistu Lahepera kihistiku stra ...

                                               

Leetse pank

Leetse pank on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus Pakri poolsaarel; halduslikult Harju maakonnas. Panga pikkus on u 8 km ja kõrgus 15–20 m. Pank on Leetse kihistu stratotüübiks. Pank algab Pakri joa lähistel paigas, kus ühtne pangaa ...

                                               

Lõo pank

Lõo pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Lõo ja Kaugatuma külas Sõrve poolsaarel. Pank jääb Kaugatoma-Lõu maastikukaitsealale. Pank on tunnistatud ürglooduse objektiks. Panga pikkus on 250 m ja suurim kõrgus 2 m. Pangal paljanduvad Kaugat ...

                                               

Naage pank

Naage pank on pank Harju maakonnas Harku vallas Naage külas. Pank jääb Naage maastikukaitseala piiresse. Panga jalamil on koopaid. Naage pank asub Türisalu klindipoolsaare kirdeserval. Pank on Toila kihistu Tõlinõmme kihistiku stratotüüp. Paljand ...

                                               

Neugrundi pank

Neugrundi pank on veealune pank Põhja-Eesti klindi Loode-Eesti klindilõigus, piirates Neugrundi meteoriidikraatri keskkõrgendikku. Seda ümbritsevad 200-400 meetri laiune ning 20-60 meetri sügavune ringsüvik ja aluskorrakivimitest ringvall. Ringva ...

                                               

Ninase pank

Ninase pank ehk Tagaranna pank on Saare maakonnas Saaremaa vallas Tagaranna poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 1 km pikkune. Panga suurim kõrgus on 5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku lubjakivid ja Mustjala kihistiku ...

                                               

Ohessaare pank

Ohessaare pank on pank Sõrve poolsaare läänerannikul. Panga pikkus on 400 m ja kõrgus 3.5 m. Pank võeti aastal 1959 kaitse alla. Praegu jääb pank Ohessaare maastikukaitseala koosseisu. Pank on Ohesaare kihistu ja Ohessaare lademe stratotüübiks. Ü ...

                                               

Ontika paekallas

Ontika paekallas on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakalt Toilani. Ontika kohal saavutab pank suurima kõrguse – 56 m. Panga kivimid on tekkinud Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajastul 57 ...

                                               

Osmussaare pank

Osmussaare pank on pank Balti klindi Põhja-Eesti klindi osas Loode-Eesti klindilõigus Osmussaare maastikukaitsealal. Pank on Balti klindi kõige läänepoolsem jätk Eestis. Pank tõuseb merest Osmussaare põhja- ja idarannikul. Merepõhjal olevat astan ...

                                               

Pakri pank

Pakri pank on Pakri poolsaarel asuv pank. Pakri pank on Balti klindi kõige läänepoolsem osa Mandri-Eestis. Panga kõrgus on 22–24 m 25 m. Tektooniliste püstlõhede tõttu on panga serv sakiline ja sageli esineb varinguid. Pangal paljanduvad Alam-Kam ...

                                               

Panga pank

Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2.5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest 21. ...

                                               

Paramaja pank

Paramaja pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Jaani külas. Pank on tunnistatud ürglooduse objektiks. Panga pikkus on 80 m ja kõrgus 1.9 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Paramaja kihistiku kivimid. Pank on Jaani lademe stratotüüp, selle ...

                                               

Pulli pank

Pulli pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Pulli külas. Pank jääb Väinamere hoiualale. Pank on tunnistatud ürglooduse objektiks. Panga pikkus on 500 m ja suurim kõrgus 3.5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Paramaja kihistiku ja Jaagarahu ...

                                               

Põhja-Eesti pank

Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul. Põhja-Eesti pank on Paleosoikumi aluspõhjakivimeisse lõikunud järsak. Et valdavalt Soome lahe kaldal paljanduva panga ülemine osa koosneb pa ...

                                               

Päite pank

Päite pank on pank, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Päite külas. Pank on 41 meetrit kõrge. Meri jääb pangast 50–70 meetri kaugusele. Päite pank hõlmab Voka ja Sõtke klindilahe vahelise seitsmekilomeetrise osa Ida-Viru klindilõigust. Põhjakaare ...

                                               

Pühajõe pank

Pühajõe pank on Ontika-tüüpi, see tähendab, et ülaosa moodustavad Keskordoviitsiumi lubjakividest ning nende all lasuvatest Alamordoviitsiumi liivakividest püstloodis sein, millele järgneb allpool Kambriumi liivakivi. Ehk siin paljanduvad aluspõh ...

                                               

Rannamõisa pank

Rannamõisa pank on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus, halduslikult Harju maakonnas Harku vallas; ühtlasi Põhja-Eesti pankranniku osa. Pank asub Tiskre ja Rannamõisa vahelisel lõigul. Panka kaitstakse Rannamõisa maastikukaitseala ko ...

                                               

Soeginina pank

Soeginina pank on pank Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla külas. Pank jääb Vilsandi rahvuspargi piiridesse. Pank on tunnistatud ürglooduse objektiks. Pangal paljanduvad Rootsiküla lademe Soeginina ja Vesiku kihid. Soeginina kihtidele on see str ...

                                               

Suur-Pakri pank

Suur-Pakri pank on pank Põhja-Eesti klindi Loode-Eesti klindilõigus Suur-Pakri saarel. Panga pikkus on u 3 km ja kõrgus 1–5 m. Pank jääb täies ulatuses Pakri maastikukaitseala territooriumile. Koos Väike-Pakri ja Osmussaare pangaga kuulub Suur-Pa ...

                                               

Suurupi pank

Suurupi pank on pank Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigus Suurupi poolsaare põhjaosas; halduslikult Harju maakonnas Harku vallas. Panga kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. Pangal asub Suurupi ülemine tuletorn. Pangapealsel avaneb Lasnamäe l ...

                                               

Toompea pank

Toompea pank on Põhja-Eesti klindi Tallinna klindilõigus asuv pank; halduslikult Tallinnas. Pank on geoloogiliselt klindisaar, moodustades saarlava, mille läbimõõt on umbes 0.5 km ja kõrgus kuni 48 m.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →