ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 47



                                               

Russalu linnamägi

Russalu linnamägi on küngas Rapla maakonna Märjamaa vallas, Russalu külast 2.5–3 km lääne-edelas, läbi metsa Vakre talusse viivast metsateest 200 m lõuna pool. Mägi moodustab põhja–lõunasuunalise ebamääraselt ovaalse kujuga umbes 80 m pikk ja 60 ...

                                               

Rutu mägi

Rutu mägi on Sakala kõrgustiku ja Viljandi maakonna kõrguselt teine mägi. Mäge peeti aastakümneid kõrgustiku ja Viljandimaa kõrgeimaks mäeks, kuid 2015. aastal avastasid Regio kartograafid ja Tartu Ülikooli geograafid sellest 5 km kirde suunas as ...

                                               

Salevere Salumägi

Salevere Salumägi on kõrgendik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Salevere Salumägi on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Merepoolne järsk kõrgendik moodustub järsust paeseinast, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang on arva ...

                                               

Seljamägi

Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Seljamägi algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid k ...

                                               

Suur Munamägi

Suur Munamägi on kõrgendik Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas. Künka kõrgus on 317.4 m, suhteline kõrgus on umbes 60 m. See on Eesti ja Baltimaade kõrgeim pinnavorm. Suur Munamägi on tekkelt moreenkünnisel lasuv mõhn. Suure Munamäe tipus as ...

                                               

Toompea

Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi. Toompea on Tallinna vanim asustatud piirkond. Seal paikneb Toompea linnus, mis oli enne eestlaste muistset vabadusvõitlust eestlaste, pärast seda taanlaste linnus. Halduslikult oli Toomp ...

                                               

Tulimägi

Tulimägi ehk Ervu mägi on voorekujuline põhja–lõuna-sihiline kõrgendik Tartu maakonna Elva valla ja Rannu kihelkonna Ervu külas. Tulimäge on nimetatud hiieks ja pühaks mäeks ning seal kasvavat metsa pühaks metsaks. Mägi on olnud kohaliku rahva ko ...

                                               

Tõnismägi (mägi)

Tõnismägi on Tallinna keskosas asuv Keskkõrgendiku keskosa. See on 30.9 m üle merepinna. Kõrgendikul paikneb Tõnismäe asum. Tõnismäeks võib pidada üsna lauget maatõusu umbes Toom-Kuninga ja Õllepruuli tänava vahelises lõigus, kus Suur-Ameerika tä ...

                                               

Uusvada ludimägi

Uusvada Ludimägi on looduslik pühapaik Setomaa vallas Uusvada külas. Ludimäe kõrval asub ka iidne asulakoht, mis on arheoloogiamälestisena nr 13598 kaitse all. Nimetatud ludimägi on üks kolmest Uusvada küla ludimäest pühapaigast. Ludimäed olid kü ...

                                               

Vapramägi

Vapramägi on järsunõlvaline mägi Tartumaal Vissi külas, Elva ja Tõravere vahel. Vallseljaku absoluutne kõrgus on 79.7 m, suhteline kõrgus mäe jalamil voolava Elva jõe veepinna suhtes umbes 40 m. Mäe kohta on mitmeid legende ja rahvapärimusi, seal ...

                                               

Vehrulitsa linnamägi

Vehrulitsa linnamägi ehk Petserimägi on arvatav linnamägi Verhulitsa külast veidi lääne pool, Mustoja vasakul kaldal. Mäe kogupikkus on 110 m. Linnuse või pelgupaigana oli arvatavasti kasutusel vaid kõrgem ja laiem, tasandatud pinnaga lõunapoolne ...

                                               

Voose linnamägi

Kilomeetripikkuse oosi kõrgeim koht 30 meetrit asub selle järsunõlvalisel kaguosal. Mäe edelanõlv on tasane, kirdenõlv astmeline, loode suunas madaldub oos ühtlaselt. Mäe külgedel on kuusemets ja võsa, lagedal mäelael keldriga ehitise vundament.

                                               

Vällamägi

Vällamägi on Eesti kõrguselt teine mägi. Ta asub Haanja kõrgustikul. Mäe kõrguseks merepinnast on 301.5 m. Suhtelise kõrguse poolest on Vällamägi Eesti kõrgeim mägi, kõrgus jalamilt tippu on 84 m. Geomorfoloogiliselt on Vällamägi Haanjamaale tüüp ...

                                               

Joala

Joala on paikkond Narvas. Esimesed teated kohast pärinevad aastast 1497 Joala küla. Joalas tegutses Kreenholmi Manufaktuur. 28. novembril 1918 toimus seal Joala lahing.

                                               

Kreenholm

Kreenholm on saar Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas. Kreenholmi saare pindala on 13 ha 750 meetrit pikk ja 250 meetrit lai ning ta jagab Narva joa lääne- ja idaharuks. Idaharu keskelt läheb Eesti–Venemaa piir. Juba 14. sajandil t ...

                                               

Narva Joaoru linnamägi

Joaorus Narva jõe vasakul kaldal asub kolmnurkne neemikutaoline terrass, mille kohal asus linnusasula, hiljem aga muistne linnus kogupindalaga 4000 m² ja sellest kagu pool kaljuküngas. Neid piirab idast jõgi ja läänest madal nõgu, mis varem oli s ...

                                               

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Ajalooliselt on jõge nimetatud ka Narova jõeks. Jõe pikkus on 75 kilomeetrit, keskmine laius 300 meetrit ja sügavus kuni 5 mee ...

                                               

Narva klindilõik

Narva klindilõik on umbes 15 km pikkune lõik Põhja-Eesti pangast Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ja Narva linnas vahemikus Puhkovast Narvani, edasi Narva jõe vasakult kaldalt jätkub juba Ingeri klindilõik. Puhkovast kuni Tõrvajõeni on pael ...

                                               

Narva veehoidla

Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas. 1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – Narva hüdroelektrijaama. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja ...

                                               

Permisküla saar

Permisküla saar, ka Verhovski saar, Verhovski) on Narva jõe saar. Halduslikult jääb saar Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Permisküla territooriumile, kuid saarel puudub asustus. Saar on põhjast lõunasse ligi 2.5 km pikk, suurim ida-läänesuunalin ...

                                               

Väikesaar (Narva jõgi)

Väikesaar ehk Väike saar on saar Narva jões Narva linna juures Sutthoffi linnaosas. Saare pikkus on 555 m, suurim laius 140 m, pindala u 5.5 ha. 18. sajandi alguses koostatud Rootsi kaardil on selle saare nimi Schnellenholm. 1845. aasta kaardil o ...

                                               

Mõdriku-Paasvere oosistik

Mõdriku-Paasvere oosistik on Lääne-Virumaal Vinni vallas paiknev oosistik. See koosneb neljast oosiahelikust ja kulgeb loodest kagusse. Tuntumad Mõdriku-Paasvere oosistikul asuvad oosid on Mõdriku, Saueaugu, Voore, Veeru, Küti, Kulina ja Roela. M ...

                                               

Mõdriku-Roela oos

Mõdriku-Roela oos on oos ehk vallseljak Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. Oos on arvele võetud ürglooduse objektina. Oosi kaitstakse Mõdriku-Roela maastikukaitseala koosseisus. Oos on Eesti pikim oos. Oos algab Mõdrikult, kulgeb mööda põllumaid ...

                                               

Sinialliku oosid

Sinialliku oosid on kaitsealune oosisüsteem Sakala kõrgustikul Sinialliku orus ja küljel. Oosid asuvad kagu-loodesuunalise Sinialliku oru loodeosa põhjas ja edelaküljel. Ooside hari on lainja kujuga ja tugevasti varieeruva kõrgusega, oosilülide s ...

                                               

Hinni kanjon

Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivip ...

                                               

Kimera org

Kimera org on Ahja jõe paremkalda külgorg. Geomorfoloogiliselt on Kimera org uhtorg. Org asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Org algab Taevaskoja külas Himmaste tee ja Taevaskoja tee risti juures ja suubub Ahja jõe ürgorgu Väikese Taevaskoja ...

                                               

Orasoja kanjon

Orasoja kanjon ehk Orasoja ürgorg on klindilõhe Põhja-Eesti panga Narva klindilõigus Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Vodava külas. Kanjon algab Vodava-Meriküla teest ja lõhestab Puhkova panga. Joastikust allavoolu paikneb umbes 400 m pikku ...

                                               

Padaorg

Padaorg ehk Pada jõeorg on org Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Järskude veergudega orus voolab Pada jõgi. Oru sügavus on kuni 20 m. Org võeti esmalt kaitse alla 1959. aastal ja siis oli kaitstavat pinda 37.0 ha. Detsembris 1978 moodustat ...

                                               

Pirita jõe org

Pirita jõe org on Pirita jõe org. Mitmed oru lõigud on arvele võetud ürglooduse objektidena. Jõe alamjooksu kaitstakse Pirita jõeoru maastikukaitseala koosseisus. Kaitseala moodustati 1957. aastal ja selle eesmärgiks on Pirita jõeoru, sealsete te ...

                                               

Saka veelask

Sälkoru tehispaljandi veepiirile jäävad alamkambriumi Pirita lademe Lükati kihistu liivakivid ja savid, ülaserva keskordoviitsiumi Lasnamäe lademe lubjakivid. Paljand on Volhovi lademe Toila kihistu Saka kihistiku stratotüüp. Ordoviitsiumi kivimi ...

                                               

Urge kuristik

Urge kuristik on kuristik Rapla maakonnas Kohila vallas. Kuristik on karstiorg, mille pikkus on üle 100 m. Karstiorgu voolab Kadaka oja, mis karstilehtrites maa alla kaob. Kuristik on aastast 1959 kaitse all Urge kuristiku kaitseala, ka: Urge kai ...

                                               

Kalevi-Liiva

Kalevi-Liiva on liivaluidetega paikkond Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla külakeskusest põhjas Kaberneeme küla territooriumil. See paikkond on tuntud kui kuni 2000 holokaustiohvritest juudi ja mustlase hukkamispaik. Paikkonna lähedal asus Jägala ...

                                               

Kose-Risti

Kose-Risti on paikkond Harju maakonnas Kose vallas Kose aleviku kagunurgas. Kose-Risti juures oli varem postijaam ja kaks kõrtsi ning sinna tekkis Risti alevik. Hiljem minetas alevik oma staatuse ja see liideti Kose alevikuga. Kose-Risti juures r ...

                                               

Mummassaare

Mummassaare ehk Mummussaare aare) on paikkond Udria ja Pimestiku küla piiril mere ääres. Külade piir olid ka Laagna ja Vaivara mõisa vaheliseks piiriks. Koht on nime saanud Pimestiku panga ja mere vahele jääva ovaalse, kuni 7–12 meetri kõrguse kl ...

                                               

Padula

Padula on paikkond Laagri aleviku ja Saue vahel. Halduslikult jääb see Saue valla Vanamõisa küla territooriumile. Kunagi oli Padulas Pääskülast Saue mõisa kulgeva talitee ääres kõrts. Endise kõrtsihoone naabrusest voolab mööda Vääna jõgi. Nõukogu ...

                                               

Paganamaa

Paganamaa on paikkond Võrumaal Haanja kõrgustiku edelaserval. Paganamaa jääb Krabi külast lõunasse ning selle lõunapiiriks on mööda Eesti-Läti piiri kulgev Piiriorg. Paganamaa on tuntud soostunud sulglohkude poolest, mida vanarahvas vanapagana jä ...

                                               

Paikkond

Paikkond on täpselt piiritlemata maa-ala, mis halduslikult võib kuuluda ühe või ka mitme asula piiresse. Paikkonna piires ei pea olema inimasustust. Paikkonnad eristuvad ajalooliste, maastikuliste põhjuste tõttu. Tiheasustusega paikkond on tiheho ...

                                               

Ristna

Ristna on paikkond Hiiumaal Kõpu poolsaare tipuosas Kalana küla territooriumil. Selle tuumikosa moodustavad kaks Läänemerre ulatuvat nina: Lõuna-Ristna neem ja Põhja-Ristna neem. Viimase lähedal asub Ristna tuletorn. Ristna rannik on arvele võetu ...

                                               

Siivertsi

Siivertsi on paikkond ja Narva linnaosa linna põhjaosas. See piirneb kagus Sutthoffi ning lõunas ja edelas Pähklimäe linnaosaga, läänes ja põhjas Narva-Jõesuu territooriumiga. Selle idapiir kulgeb Narva jõe kallast mööda. Siivertsis asuvad muu hu ...

                                               

Silminitsa

Silmnitsa on paikkond Põlva maakonnas Räpina vallas Köstrimäe küla alal. Varem on Silmnitsa olnud küla staatuses. Kihelkondlikult kuulus küla Räpina kihelkonda.

                                               

Suuna

Suuna on paikkond Põlva maakonnas Kanepi vallas Aiaste küla alal. Veel 1930. aastatel oli see küla staatuses. Kihelkondlikult kuulus küla Kanepi kihelkonda.

                                               

Tagama

Tagama on paikkond Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Sirtsi küla alal. Enne 1945 oli Tagama küla staatuses. Küla on esimest korda mainitud 1594.

                                               

Vigala

Vigala on kihelkond Rapla maakonna edealaosas. Haldusüksused on muutunud aja jooksul. Aastail 1939–1950 oli haldusüksuseks Vigala vald 1939. Ajalooliselt kõige kauem kestnud haldusüksus on Vigala kihelkond. Praegune haldusüksus on Vigala osavald. ...

                                               

Adila paemurd

Adila paemurd on paemurd Rapla maakonnas Kohila vallas Adila külas. Murd on tunnistatud pärandkultuuri objektiks. Paljand on osaliselt võsastunud. Kõrgeima astangu kõrgus on 70 cm, ent lubjakivi paljandub vähemal määral ka muudes paemurru servade ...

                                               

Himmiste paemurd

Himmiste paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Saare maakonnas Lümanda vallas Himmiste külas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paljandis on näha Paadla lademe kihte. Paemurd on Himmiste kihtide stratotüüp. Paemurd on vana ...

                                               

Idavere paemurd

Idavere paemurd on endine paemurd ja ühtlasi paljand Idavere asula lähedal Tatruse kõviku kirdeosas, halduslikult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina. Paemurd on täiesti kinni kasvanud, ent selle mad ...

                                               

Jaagarahu murrud

Jaagarahu murrud on endised paemurrud ja ühtlasi paljandid Saare maakonnas Saaremaa vallas. Paljandid on arvele võetud ürglooduse objektina. Paemurdudelt murti lubjakive 1930ndatel. Praegu on murrud vee all. Murdudel on näha Jaagarahu lademe Vils ...

                                               

Jädivere paljand

Jädivere paljand on Siluri ladestu Jaani lademe karbonaatkivimeist koosnev paljand Enge jõe vasakpoolsel kaldal Rapla maakonnas Märjamaa vallas, Pallika ja Jädivere küla piiril. Paljandi kõrgus jõe veetasemest on maksimaalselt 4 meetrit ja pikkus ...

                                               

Kallaste paljand

Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun, tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteral ...

                                               

Kalmistu paljand

Kalmistu paljand on Tartu linnas Emajõe ürgoru vasakul kaldal asuv devoni liivakivi paljand. Paljand asub Puiestee tänava kalmistute kohal. 300 meetri pikkust paljandit lõikab Ujula tänav. 20. sajandi keskel oli paljandi seina kõrgus 9.5 meetrit. ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →