ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 46



                                               

Neitsikoobas

Väikese Taevaskoja Neitsikoobas on looduslik pühapaik Ahja jõe ääres Taevaskoja külas Põlvamaal Põlva vallas, kihelkondliku haldusjaotuse järgi Tartu kreisi Võnnu kihelkonna lõunapiiril. Koopasuu kõrgus on ligikaudu 5 m, laius allosas 4 m. Koopa ...

                                               

Obinitsa Juudatare

Obinitsa Juudatare on koobas Tuhkvitsa oja paisutatud osa kaldajärsakul; halduslikult Võru maakonnas Setomaa vallas. Koobas on uuristunud Obinitsa liivakivipaljandisse; mõlemad loodusobjektid on arvele võetud ürglooduse objektidena.

                                               

Oosemägi

Oosemägi ehk Oonega mägi ehk Vanakivi mägi ehk Rebasemägi on paljand Ahja jõe paremkaldal Saesaare paisjärve ääres. Oosemägi paikneb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Oosemäe paljand on umbes 10 meetrit kõrge ja kuni 120 meetrit pikk Burtnieki ...

                                               

Peetri tunnelkoobas

Peetri tunnelkoobas on tehiskoobas Harju maakonnas Saue vallas Kiia külas. Koobas on arvele võetud ürglooduse objektina. Koobas on osa Peeter Suure merekindluse kaitsesüsteemist. Koopa suu on umbes 3 m lai ja 3 m kõrge ning samade mõõtmetega on 1 ...

                                               

Soeoos

Soeoos ehk Soeoone kalju on paljand Ahja jõe paremkaldal, Suure Taevaskoja ja Otteni vesiveski vahel. Soeoos paikneb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Soeoone paljand asub jõekaldast umbes 10 meetri kaugusel kaldast 5 meetri kõrgusel. Soeoone p ...

                                               

Virulase koobas

Virulase koobas on karstikoobas Harjumaal Kose vallas Kata külas. Virulase koobas on Eesti pikim looduslik koobas. Koobas asub Tuhala maastikukaitseala Tuhala karstialal. Koopa peakäigu pikkus on 58 meetrit 2003. Inimesele läbitavate käikude kogu ...

                                               

Väike Taevaskoda

Väike Taevaskoda on Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, üks taevaskodadest, mis jääb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale. Väike Taevaskoda asub Suurest Taevaskojast pisut ülesvoolu, loodes. Paljandi kõrgus ulatub 13 meetrini. Liivak ...

                                               

Haanja kõrgustik

Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis. Kõrgustiku kuhjas kuni 160 meetri kõrgusele aluspõhjakõrgendikule mandrijääliustik viimasel jääajal. Pinnakattes eristatakse kuni 5 erivanust moreeni ja koos nende vahele jäävate liiva, kruusa ja sa ...

                                               

Jõhvi kõrgustik

Jõhvi kõrgustik ehk Ahtme kõrgustik on väike kõrgustik Ida-Virumaa põhjaosas. Ta asub Kohtla-Järvest ja Jõhvist lõuna pool kuni Atsalama ja Ohakvere külani. Jõhvi kõrgustiku kõrgused ulatuvad 60 meetrini, kõrgeim tipp on 81 meetrit üle merepinna. ...

                                               

Karula kõrgustik

Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna alal."Karula kõrgustik". Haapsalu Kutsehariduskeskus. Ulatub Otepää kõrgustiku kagupiirilt Lõõdla järvest Kaagjärveni lõuna-edelasihilisel kaarja kõrgendikevööndina. ...

                                               

Otepää kõrgustik

Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Otepää kõrgustiku pindala on umbes 1200 km². Selle läbimõõt põhjast lõunasse kui ka idast läände on ligikaudu 40 kilomeetrit. Kõrgustiku pinna suhteli ...

                                               

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik on kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt Lõuna-Eesti kõrgustikest. Erinev on ka tek ...

                                               

Sakala kõrgustik

Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis Viljandi ja Valga maakonnas, edelanõlv osaliselt Pärnu maakonnas. Kõrgustiku äärmine lõunaosa ulatub Lätti, kandes seal nime Sakalas augstiene. Sakala kõrgustiku pindala on 2797 km², mis moodustab Eesti pindal ...

                                               

Eesti maastikuline liigestus

Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike erinevuste alusel. Eesti territoorium jagatakse maastikuprovintsideks ja allprovintsideks, valdkondadeks, rajoonideks ja paikkondadeks. Eesti maastikuline liigestus: Madal-Ees ...

                                               

Harju lavamaa

Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Umbes poole Har ...

                                               

Harku tasandik

Harku tasandik on Eesti meretasandik, mis asub Tiskre–Kadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel. Pikkus umbes 7, laius 2.5 km. Tasandik laiub viimase jääaja ja Läänemere setetega täitunud vagumuse kohal, mis enne seda oli aluspõ ...

                                               

Kõrvemaa

Kõrvemaa on Eesti maastikurajoon. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel ning selle pindala on 3130 km 2. Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline, piirnedes Soome lahe rannikumadaliku ja edelas Navesti jõega. Kõrvemaa soostumus ...

                                               

Lahemaa

Lahemaa on Põhja-Eesti rannikumadaliku osa, mis jääb Kuusalu ja Kunda vahele. See ala on sopilise rannajoonega, mida liigestavad muu hulgas arvukad lahed ja poolsaared. Valdav osa Lahemaast arvel Lahemaa rahvuspargina. Ala suurim asula on Loksa l ...

                                               

Soomaa

Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna. Soomaa pindala on 1545 km 2, millest peaaegu kolmandik on soostunud. Soomaa maastikurajooni tuumikalaks on Soomaa rahvuspark.

                                               

Ugandi lavamaa

Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 2630 km 2 ning üle kümnendiku sellest on soostunud. Ugandi lavamaa piirneb idas Peipsiga, läänes Võrtsjärve idakaldaga. Üldreljeefilt on lavamaa tasane. Üks esilekerk ...

                                               

Vooremaa

Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km 2. Vooremaast on viiendik soostunud. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani pikkus 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, ...

                                               

Võrtsjärve madalik

Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km 2 ja sellest üle kolmandiku on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes K ...

                                               

Hiiu madal

Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad, on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes. Madal paikneb 10 kilomeetri kaugusel kaldast ning on umbes 9 kilomeetrit pikk ja 5.5 kilomeetrit lai ligi 50 km2, kohati on meri ...

                                               

Kumari lee

Kumari lee on põhja-lõunasuunaline liivane madal Väinameres Kumari laiust lõunas. Kaartidel võib kohata nimetusi Kumari riff ja Kumaruriff vene kaartidel риф Кумару. Kumari lee algab Kumari laiu ja Sipelgarahu rannikult ja ulatub lõunas peaaegu M ...

                                               

Kumari madal

Kumari madal on madal Väinameres Kumari laiust läänes. Madalate grupp asub 2.75 meremiili Kumari päevamärgist lääneloodes. Madala geograafilised koordinaadid on 58°46.1 23°15.8. Väikseim sügavus on 1.8 meetrit. 1886. aastal, üks aasta pärast Vene ...

                                               

Naissaare madal

Naissaare madal on madal Tallinna lahes, Naissaarest umbes 3.5 km kirdes. Naissaare madala kõrval asub Littergrundi madal. Naissaare madala geoloogiline ehitus on suurel määral seotud mandrijää tegevusega. Madala põhilise osa moodustab mitmesugus ...

                                               

Tallinna madal

Tallinna madal Soome lahes, Aegna saarest umbes 15 km põhjas. Aastal 1858 paigutati sinna madala eest hoiatav tulelaev Revalstein Tallinnamadal. Tallinnamadala tuletorn ehitati aastal 1970.

                                               

Viinakari

Viinakari on kari Väinameres Hiiumaa laidude ja Muhu vahel. Kari geograafilised koordinaadid on 58°42.8′N 23°10.0′E. Kari on kitsapiiriline. Viinakari vähim sügavus on 1.2 meetrit. Kari asukohta märgib Viinakari lõunatooder, mis on varustatud hel ...

                                               

Väinakari

Väinakari on kari Väinameres Muhu ja Kassari vahel. Geograafilised koordinaadid on 58°42.5′N 23°04.0′E. Kari on kitsapiiriline. Lähim üle merepinna ulatuv koht on 4 kilomeetrit kirdes asuv väike Hiiumaa laid Hanerahu. Muhu looderannik jääb 5.5 ki ...

                                               

Lääne-Eesti madalik

Lääne-Eesti madalik on Eesti suurim maastikurajoon. Selle pindala on 6035 km 2, hõlmates 13.3 % Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik kulgeb põhja–lõuna suunas Soome lahest Liivi laheni ja selle pikkus on 119–120 km. Madalik oli Läänemere al ...

                                               

Eesti metsad

Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad. Eesti on väike riik aga paigutub metsa pindala arvestades maailma riikide seas keskmiste hulka. Sellega on Eesti maailma ligi kahesaja riigi seas 99. kohal. Metsamaa moodustab veidi üle pool ...

                                               

Intsikurmu parkmets

Intsikurmu parkmets on parkmets Põlva linna lõunaosas. Parkmetsa pindala on 23.1 ha. See on looduskaitse all. Puhkepiirkonda kuulub ka lauluväljak. Intsikurmu metsapark on tuntud eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Esimesed mitme eestlaste koo ...

                                               

Kloostrimets

Kloostrimets ehk Pirita-Iru parkmets on metsaala Tallinnas Pirita linnaosas. Kloostrimets asub valdavalt Kloostrimetsa asumis, väiksem osa jääb Mähe asumisse. Kloostrimets on saanud nime Pirita kloostri järgi. Keskajal kuulusid praeguse Kloostrim ...

                                               

Sütiste parkmets

Sütiste mets on parkmetsa ala Tallinna linna territooriumil Mustamäe linnaosas, osa Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealast. Pindala on 39.2 ha, sellest puistuid 27.0 ha.

                                               

Apteekrimägi

Apteekrimägi on mägi Otepää kõrgustikul Otepää linna territooriumil. Mäe absoluutne kõrgus on 169.8 meetrit üle merepinna, suhteline kõrgus kuni 50 meetrit. Apteekrimägi asub Otepää looduspargi kaitsealal. Mägi on nime saanud asjaolust, et 1882. ...

                                               

Avaste mägi

Avaste mägi on 23.9-meetrise absoluutkõrgusega seljandik Märjamaa valla edelaosas. Mägi on võetud 1973. aastal kaitse alla. Seljandik hõlmab 2 ruutkilomeetrit ning sinna ulatuvad Avaste ja Kausi küla.

                                               

Ebavere mägi

Ebavere mägi asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarjast lõuna-edelas Ebavere lähistel. Ebavere mäe kõrgus merepinnast on 146 meetrit, olles sellega Pandivere kõrgustiku kõrguselt kolmas mägi Emumäe ja Kellavere mäe järel. Mäe kaitseks on loodud Eba ...

                                               

Emumägi

Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim looduslik tipp. Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166.5 meetrit. Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Väike-Maarja vallas Emumäe külast 2 km kirdes. Emumäel asub 21.5 meetrine puidust vaate ...

                                               

Harimägi

Harimägi ehk Leenardi mägi on Otepää kõrgustiku lääneosas asuv mägi. Künka absoluutne kõrgus on 211 m, suhteline kõrgus umbes 50 m. Mäe läänepoolset osa nimetatakse Kanepimäeks ja lõunapoolset osa Pedajamäeks.

                                               

Holstre mäed

Holstre mäed on kaitsealune mõhnastik Sakala kõrgustiku idaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Holstre küla kirdeosas. Pinnavorm kujutab endast künkliku pinnaga liustikutekkelist suurvormi, mis koosneb arvatavasti moreenist. Holstre mägede p ...

                                               

Kabelimägi (Muuksi)

Kabelimägi on kõrgendik Kuusalu vallas, Muuksi küla keskusest umbes 0.5 km ida pool, Mikani ja Lõokese talu taga. Mäel asuvad Kabelikangrud. Kabelimäe nimi on tuletatud rahvapärimusest, mis pidas kangruid vana kabeli varemeteks.

                                               

Keila mägi

Keila mägi on kõrgendik Harju maakonnas Keilas ja Valkses. Mägi on asustatud alates 13. sajandist. Keskajal oli mäel Vomentakae kihelkonna kirik. Nõukogude ajal asus Keila mäel Nõukogude Armee 228. tankipolk ja suuremat osa kõrgendikust kasutati ...

                                               

Kloodi Pahnimägi

Kloodi Pahnimägi asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas. Mägi ja sellel olev muistse linnuse asukoht on võetud 1958. aastal kaitse alla.

                                               

Kuksina mägi

Kuksina mägi on Haanja kõrgustiku idapoolse osa, Vaaksaare kõrgustiku kõrgeim tipp, kõrgusega 212 m üle merepinna. Kuksina mägi on Setomaa valla kõrgeim tipp. Vaaksaare kõrgustik on moreenkingustik kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad mets ...

                                               

Kuningamägi

Kuningamägi on Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas asuv kõrgendik absoluutkõrgusega 67 meetrit. Kõrgendik on nime saanud arvatavasti hertsog Magnuse järgi, kes valitses sealt 16. sajandil Liivimaa kuningriiki. 18. sajandi II poolel tegutses Kuninga ...

                                               

Laiuse voor

Laiuse voor on Vooremaa maastikurajooni kõrgeim voor. Laiuse voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas, umbes 6 kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Voore kõrgus merepinnast on 145.4 meetrit, suhteline kõrgus voore kaguosas asuva Kuremaa järve suhte ...

                                               

Lõimemägi

Muistise pikkus on 74 meetrit, laius 36 m ning kõrguz ligikaudu 1 m. Hoolimata nimest on tegu madala soosaarega. Arheoloogiamälestisena kuulub Lõimemägi kaitse alla 1997 aastast.

                                               

Meremägi

Meremägi on kõrgendik Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa. Kõrgus merepinnast on 204 m. Vaaksaare kõrgustik on moreenkingustik kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad metsatukkade ja niitudega. Meremägi asub ...

                                               

Munamägi (Pärnu)

Munamägi on tehislik kõrgendik Pärnu kesklinnas. Ümber mäe on Munamäe park. Munamäe ajalugu ulatub Pärnu kindlustuste rajamise aega 17. sajandil. Munamägi tekkis 20. sajandi algul endisaegse Mercuriuse bastioni laiali ajamise tulemusena.

                                               

Mustamäe nõlv

Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab Ehitajate tee. Kuulub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala hulka. Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv pikkusega u ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →