ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 45



                                               

Karjaoru joastik

Karjaoru joastik asub Saka külas Toila vallas Ida-Viru maakonnas. Joastik saab veed Ontika peakraavi veest. Joastikul on kaks astangut, millest kraavi voolusuunas esimese kõrgus on 3.5 ja teise 5.5 meetrit. Kokku on joastiku kogukõrgus 12 meetrit ...

                                               

Keila juga

Keila juga on juga Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Joa alevikus. Keila juga asub Keila jõel. See on tekkinud paika, kus jõgi jõuab Keila-Joa klindilaheni. See on 6 m kõrgune ja 60.70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jä ...

                                               

Kohina juga

Kohina juga asub Ida-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Pada oru ääres. Tallinna–Narva maanteest on kohani, kus Pada–Sonda maantee Padaoru ojaga ristub, ligi 0.5 km ning sealt joani omakorda veel umbes 200 m oja pidi ülesvoolu. Juga on tekkinud ko ...

                                               

Kõrtsialuse joastik

Kõrtsialuse juga on juga Viru-Nigula vallas Kõrtsialuse külas. Juga algab kohast, kus Kestla soo rohketest kraavidest toituv 5 km pikkune ja 27 km² valglaga Meriküla oja laskub Rannu-Kõrkküla klindiplatoolt alla. Astangu põhjaservast ja sellel ku ...

                                               

Narva juga

Narva juga on juga Narva jõel, Narva klindiorus. Sellelt võttis vee Narva hüdroelektrijaama rajamine Jaanilinna-poolsel kaldal 1957. aastal. Narva juga on kaheharuline juga, mida poolitab Kreenholmi saar. Idapoolse joaharu laius on üle 100 meetri ...

                                               

Orasoja joastik

Orasoja joastik on joastik Orasojal Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Vodava külas Vodava-Meriküla tee ääres. Pärast tee ületamist laskub joa vesi Orasoja kanjonisse ning enne põhiastanguni jõudmist on veel paar mõnekümnesentimeetrist astangut. Jo ...

                                               

Pakri juga

Pakri juga asub Paldiski linna alal, Pakri neeme lähedal Pakri pangal. Pakri tuletornist jääb see 800 m ida poole. Juga saab veed lähedalolevast kraavist, mis kaevati enne Teist maailmasõda. Joa kõrgus on peaaegu 6 meetrit. Joa lõppedes jätkub as ...

                                               

Saka joastik

Saka joastik asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast. Joastik koosneb kolmest suuremast ülalt alla vastavalt 6.0 m, 2.0 m ja 7.5 m astangust ning mitmest madalamast kuni 1 m astangust. Joastik ...

                                               

Tornimäe juga

Tornimäe juga asus Laulasmaa külas tänase Lääne-Harju valla aladel Harju maakonnas. Joast on praegu alles jäänud vaid joaastang, kus vesi on minevikus jooksnud. Joa ärakuivamine on peamiselt põhjustatud juga toitvate kraavidesüsteemide muutustes.

                                               

Turjekeldri juga

Turjekeldri juga asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Kuusalu–Leesi maantee lähedal. Turje kelder on ühtlasi Lahemaa neljas juga: vesi langeb nelja meetri kõrguselt pakerordi lademe liivakivikaldast. Joa teeb erandlikuks see, et ta on üks väheste ...

                                               

Uhaku juga

Uhaku juga asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, 0.4 km põhja pool Purtse-Kiviõli maanteest, kus Purtse jõkke suubub Erra jõgi Uhaku karstialal. Uhaku lubjakivist joaastangu kõrgus on kuni 1.5 m. Uhaku juga on Eesti jugade seas ainulaadne. See ...

                                               

Ukuoru juga

Ukuoru juga asub Ida-Virumaal Sillamäe linna loodeosas, Päite panga idaserval. Joa kõrgus on 6 meetrit. Varem oli Ukuoru juga, mis langes tõelisse Ukuorgu, madalam, kuid kuna Nõukogude perioodil kasutati tõelist Ukuorgu prügimäena, siis kaevati U ...

                                               

Utria juga

Utria juga asub Utria külas Narva-Jõesuu linnas Ida-Virumaal. Juga toitub Utria ojast, mida kutsutakse ka Utria hiieojaks. 1901. aastani töötas Utria ojal joa kõrval Udria vesiveski. Veskilüüs, kanal ja hooned jäid joast paremale. Vesiveski lammu ...

                                               

Valaste juga

Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas Valaste külas. Umbes 30 meetri kõrgune juga on nii Eesti kui Baltimaade kõrgeim. Juga ei ole looduslik, vaid saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurk ...

                                               

Ants Laikmaa kodupark

Ants Laikmaa kodupark on kaitsealune park Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kadarpiku ja Saunja külas ning Haapsalu linnas Laheva külas. Põhiline osa pargist jääb Kadarpiku külla. Pargi pindala on 8.3 ha. Park asub Läänemaa Muuseumi varem Haapsalu Ko ...

                                               

Elistvere loomapark

Elistvere loomapark on faunat tutvustav ja eksponeeriv park, mis asub Tartu maakonnas Tartu vallas, jäädes Vooremaa maastikukaitseala territooriumile. Loomapargi suurus on umbes 10 hektarit. Elistvere loomapark avas uksed 27. märtsil 1997. Elistv ...

                                               

Haapsalu lossipark ja Krahviaed

Haapsalu lossipark ja Krahviaed on kaitsealune park Läänemaal Haapsalu linnas. Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse Linnus piiri. Pargi pindala on 7.4 ha. Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn kõrgus 34.5 m, H. Sander 1998; Eesti ...

                                               

Haapsalu-Noarootsi märgala

Haapsalu-Noarootsi märgala on Ramsari märgalade nimekirja kuuluv rahvusvahelise tähtsusega märgala Loode-Eestis Lääne maakonnas. Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab Silma looduskaitseala koosseisu kuuluva Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi poolsaare ...

                                               

Jõepark

Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas, Keila jõe kaldal. Pargi pindala on 16.7 hektarit. Jõepark on endine Keila mõisa park. Vanemad puud istutati parki ilmsel XVIII sajandi teisel poolel ja XIX sajandi alguses, aga ...

                                               

Kalbuse liigikaitseala

Kalbuse liigikaitseala oli Eesti kaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Kaitseala pindala oli 127.6 hektarit. Kaitseala loodi 1992. aastal väike-konnakotka elupaiga kaitseks. 2010. aastal algatati määruse eelnõu Kalbuse liigikaitseala kait ...

                                               

Kesu sookaitseala

Kesu sookaitseala on uuendamata kaitsekorraldusega kaitseala Rapla maakonnas Märjamaa vallas ning Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa ja Lääneranna vallas. Kaitseala loodi 1992. aastal rabamaastiku kaitseks. Kesu sookaitseala pindala on 2148 ha, hõlma ...

                                               

Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala

Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Sookalduse külas. Kaitseala on loodud 1964. aastal, et kaitsta kollase nartsissi ainsat looduslikku kasvukohta Eestis. Kaitseala pindala on 0.3 ha ja see jääb ...

                                               

Kuivajõe sängi kaitseala

Kuivajõe sängi kaitseala on Harjumaal Kose vallas Kuivajõe kaitseks loodud looduskaitseala. Kaitseala asutati 1960. aastal eesmärgiga kaitsta Kuivajõe sängi 3 kilomeetri ulatuses alates jõe neeldumiskohast, samuti toonase Kuivajõe külanõukogu Kar ...

                                               

Loode tammik

Loode tammik on tammik Saare maakonnas Kaarma vallas. Asub Kuressaarest 3 km edelas. Looduskaitse all on mets 1955. aastast. 2003. aastal avati seal linnuvaatlustorn. Loode tammiku vanimasse põlvkonda kuuluva keelemees Johannes Aavikule pühendatu ...

                                               

Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala on alates 1990. aastast UNESCO biosfäärikaitsealade hulka kuuluv looduse ja pärandkultuuri kaitse territoorium. Eesti valitsuse määrusega 27. detsembrist 1989 mis jõustus 1. jaanuarist 1990 moodustati Lä ...

                                               

Lüütre oru kaitseala

Lüütre oru kaitseala on kaitseala Viljandimaal Mulgi vallas Sarja külas. Kaitseala moodustati 21. augustil 1990. Selle pindala on 8 ha. Kaitsealatüüp on uuendamata kaitsekorraga ala. Lüütre org on Halliste ürgorgu lõunast suubuv lisaorg, mille põ ...

                                               

Matsalu mõisa park

Matsalu mõisa park on kaitsealune park Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Matsalu külas. Pargi pindala on 7.8 ha. Pargi geograafilised koordinaadid on 58° 44′ 1″ N, 23° 41′ 32″ E. Park jääb Matsalu rahvuspargi territooriumile. Pargis kasvab Eesti ...

                                               

Matsi-Kärneri tammik

Matsi-Kärneri tammik on kaitsealune tammik Rapla maakonnas Rapla vallas. Tammik võeti kaitse alla 1992. aastal Matsi-Kärneri tammiku kaitseala, pindala 3.9 ha.

                                               

Munalaskme mõisa park

Munalaskme mõisa park on kaitsealune park Harjumaal Saue vallas Munalaskme külas. Pargi pindala on 13.7 ha. Park on vabakujuline ja paikneb põhiliselt endise Munalaskme mõisa peahoone ja Munalaskme oja vahel. Mõisasüdame kaart aastast 1888 annab ...

                                               

Mõntu park

Mõntu park on kaitsealune park Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Mõntu külas. Hoiuala hõlmab 8.6 ha. Mõntu pargi läänepiir kulgeb piki Kuressaare–Sääre maanteed ja idapiir kulgeb piki mereranda Mõntu rand, lõunapiirile jäävad Mõntu ülemine tulepa ...

                                               

Oandu looduskeskus

Oandu looduskeskus on metsanduslikku pärandkultuuri tutvustav keskus Lääne-Virumaal Haljala vallas Oandu külas, jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Oandu looduskeskust haldab Riigimetsa Majandamise Keskus RMK. Looduskeskus avati 26. septemb ...

                                               

Otepää looduspark

Otepää looduspark on kaitseala, mis jääb Otepää ja Elva valla territooriumile. Looduspargi pindala on 22 430 hektarit. Otepää looduspark moodustati 11. juulil 1957 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega, millega võeti kaitse alla Pühajärv, Väike ...

                                               

Pandivere veekaitseala

Pandivere veekaitseala on 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks moodustatud veekaitseala. Pandivere veekaitsealal asuvad ulatuslikud karstialad, mida läbivad rikkevööndid. Veekaitseala pi ...

                                               

Piusa koobastiku looduskaitseala

Piusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitstavaks elupaiga tüübiks on vanad loodusmetsad ning kaitstavateks taime- ja loomaliikideks tiigilen ...

                                               

Purtsa maalinn

Purtsa maalinn on maalinn Saaremaal Karja külast läände suunduval teel, umbes 6 km kaugusel Pamma külast. Kuni 2017. aastani jäi halduslikult Leisi valda.

                                               

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

Mitte segi ajada Kõrvemaa maastikukaitsealaga Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas. Kaitseala pindala on 13 086 ha. Kaitseala on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta Põhja-Kõrvemaa liustikuveet ...

                                               

Pürksi mõisa park

Pürksi mõisa park on kaitsealune park Läänemaal Lääne-Nigula vallas Pürksi külas. Pargi pindala on 3.0 ha. Pargi geograafilised koordinaadid on 59° 0′ 24″ N, 23° 31′ 30″ E. Pürksi mõisa park asub Noarootsi Gümnaasiumi territooriumil. Pürksi pargi ...

                                               

Riisipere mõisa park

Riisipere mõisa park on kaitsealune park Harjumaal Saue vallas Vilumäe külas. Pargi pindala on 17.8 ha. Park on nii muinsuskaitse kui ka looduskaitse all. Park on vabakujuline ja paikneb põhiliselt endise Uue-Riisipere mõisa peahoone ning Munalas ...

                                               

Saarjärve looduspark

Saarjärve looduspark on looduspark Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Saarjärve külas. Selle pindala on 158.3 ha. Saarjärve looduspark oli loodud Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. aasta määrusega nr 127. Selle loomise eesmärgiks oli Mustvee järve, ...

                                               

Saunaküla maastikukaitseala

Saunaküla maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Kohila vallas. Kaitseala pindala on 26.4 hektarit ja see hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluvat Kurtna-Vilivere loodusala. Maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all a ...

                                               

Uuemõisa mõisa park

Uuemõisa mõisa park on kaitsealune park Läänemaal Haapsalu linnas Uuemõisa alevikus. Pargi pindala on 7.5 ha. Pargi geograafilised koordinaadid on 58° 56′ 33″ N, 23° 35′ 1″ E. Pargis asub saarega tiik. Vahetult piki Uuemõisa mõisapargi lõuna-kagu ...

                                               

Vanamõisa mõisa park

Vanamõisa mõisa park on kaitsealune park Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Seira külas. Pargi pindala on 6.2 ha. Pargi geograafilised koordinaadid on 58° 42′ 26″ N, 24° 1′ 40″ E. Park jääb Vanamõisa jõest ida poole ja Kirbla–Rumba–Vana-Vigala tee ...

                                               

Vatla mõisa park

Vatla mõisa park on kaitsealune park Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Vatla ja Äila külas. Pargi pindala on 14.0 ha. Pargi geograafilised koordinaadid on 58° 33′ 42″ N, 23° 43′ 16″ E. Park jääb peamiselt Vatla külla Vatla põhikooli lähedale, Aud ...

                                               

Virussaare rabasaar

Virussaare rabasaar on looduskaitsealune salumetsaga kaetud moreenkõrgendik Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima rabas. Rabasaar paikneb Lavassaare asulast umbes 9 km põhja pool, keset lageraba. Saare läbimõõt on umbes 0.5 km, pindala umbe ...

                                               

Väinamere saarte sihtkaitsevöönd

Väinamere saarte sihtkaitsevöönd on Matsalu rahvusparki kuuluv 4406.7 ha suurune sihtkaitsevöönd, mille eesmärk on kaitsta Väinamere saarte elustikku. Vöönd hõlmab järgmised saared: Sõmeri saar, Põhja-Pudurahu, Lõuna-Pudurahu, Silmarahu, Sõmeri P ...

                                               

Kostivere karstiala

Kostivere karstiala on Kostivere alevikus Jõelähtme vallas asuv karstiala, mille on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi. Karstiala on 2.5 km pikk ja 0.5 km lai. Ala geograafilised koordinaadid on 59° 26′ 17″ N, 25° 6 ...

                                               

Kuimetsa karstiala

Kuimetsa karstiala on karstiala Rapla maakonnas Rapla vallas ning Harjumaal Juuru kihelkonnas, Kuimetsa külas. Karstiala asub 33 hektaril ja on võetud kaitse alla Kuimetsa maastikukaitseala. Kuimetsa karstiala on Eesti kõige ulatuslikum karstikoo ...

                                               

Kurisu neeluauk

Kurisu neeluauk on Hiiumaal, Kurisu küla lähistel olev karstilehter. Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ja sügavus 6.2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Suvel, kui oja o ...

                                               

Uhaku karstiala

Uhaku karstiala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse ja Lüganuse vallas, jäädes Purtse ja Erra jõe vahele. Karstialal neeldub Erra jõgi, voolates salajõena Purtse jõe oru aladele, kus allikatena avaneb. Maa-aluse jõe vooluhulk on kuni 1300 l/s, allik ...

                                               

Aruküla koopad

Aruküla koopad on Tartu linnas Ülejõe linnaosas Aruküla tee ääres Emajõe ürgoru vasakul nõlval mõne meetri sügavusel maapinnast liivakivis asuvad koopad. Alates 1959. aastast on koobastik Aruküla koobaste kaitsealana looduskaitse all. Koobastiku ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →