ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 44



                                               

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis

Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis on ülevaade Eesti territooriumil pärast 1944. aastat tegutsenud sõjavangilaagritest. Eesti NSV-s allusid Teise maailmasõja NSV Liidu võidu tulemusena vangi langenud Saksa sõjaväelaste ning ka Saksa armees ning re ...

                                               

Paks Margareeta

Tallinna linnamüüri valmimise järel hakati müüris olevate väravatornide ette ehitama täiendavaid eesväravaid, et kindlustada linnamüüri kõige nõrgemaid osi. Suure Rannavärava Suure Rannavärava eesvärava meenutas tänasenisäilinud kahe väikese torn ...

                                               

Punane torn

Punane torn on keskaegne Uus-Pärnu linnamüüri torn, tänapäeval Pärnus aadressil Hommiku tänav 11. Torn ehitati 15. sajandil. See on Uus-Pärnu linnamüüri ainus maapeal säilinud ehitis.

                                               

Raevangla

Tallinna Raevangla oli 14.–16. sajandini Tallinna vanalinnas Tallinna raekoja taga Raekoja tänaval asunud kinnipidamisasutus. Raevangla esimene, 1370. aastal valminud hoone ehitati aastatel 1441–1442 põhjalikult ringi, kuid vana vangla on jäänud ...

                                               

Rummu vangla

Rummu vangla asutati 1961 Murru vangla idaosast eraldatud alast. Vangla kandis nimetust JUM-422/3. Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 3, moodustati Paranduslik ...

                                               

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest. Aastatel 1941–1944 tegutsesid Eesti territooriumil erineva alluvuse ja eesmärgiga kinnipidamisa ...

                                               

Saksa sõjavangilaagrid Eestis

Saksa sõjavangilaagrid Eestis on ülevaatlik artikkel ajavahemikul 1941 kuni 1944 Eestimaal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud sõjavangilaagritest. Sõjavangilaagreid Eestis haldasid Väegrupi Nord tagalapiirkonna 207. julgestusdiviis, kelle vastutu ...

                                               

Tallinna parandusvangla

Tallinna parandusvangla oli 18.–19. sajandil Tallinna vanalinnas Rataskaevu tänaval majas nr 38 tegutsenud kinnipidamisasutus. Tallinna parandusvanglas hoiti kinni nii kohtu poolt süüdimõistetuid kui ka kohtuliku eeluurimise all olnud inimesi. Va ...

                                               

Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager

Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager oli kinnipidamisasutus, mis tegutses Saksa okupatsiooni ajal Tallinnas. Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager tegutses Tallinna Keskvangla territooriumil. Vangla oli okupatsioonivõimude poolt üle võetud 1941. aasta sügis ...

                                               

Tallinna Vangla

1996. aastal kinnitati vanglateenistuse arengukava, millega nähti ette ehitada nüüdisaegsed piirkondlikud vanglad Ida-Viru-, Tartu- ja Harjumaal ning uus vanglate haigla. Uusi vanglaid on vaja selleks, et muuta vanglad kohast, kus inimesi lihtsal ...

                                               

Tartu koonduslaager

Tartu koonduslaager oli 1941. aastal Omakaitse poolt rajatud koonduslaager Tartus. Alguses asus laager Näituse tänava näituseväljakul, alates 27.augustist 1941 kuni lõpuni endistes Kuperjanovi kasarmutes Kastani tänav 175. Talvel 1943/44 asus Üle ...

                                               

Tartu Vangla

Tartu Vangla asub Tartu äärelinnas – Ropka tööstusrajoonis. Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, projekteerija EstKONSULT ning hoone ehitas peatöövõtjana Skanska EMV. Vangla kogumaksumus oli 423 mil ...

                                               

Toompea loss

Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1. Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud Väike-Ordukind ...

                                               

Vaivara koonduslaager

Vaivara koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Vaivara lähedale loodud põlevkivitööstuse tarvis rajatud välilaagrite pealaager, mis eksisteeris 1943. aasta septembrist 1944. aasta veebruari lõpuni. 16. märtsil 1943 andis Saksa Riigi ri ...

                                               

Vene tänava eeluurimisvangla

Vene tänava eeluurimisvangla oli kinnipidamisasutus, mis asus aastatel 1821–1928, Tallinnas Vene tänav 25 hoones. Tallinna vanalinnas asuvale kinnistule paigutati vangla 1821. aastal, enne seda kasutati kinnipidamiskohana Tallinna parandusvanglat ...

                                               

Viljandi noortevangla

Viljandi vangla ehitaust alustati 1912. aastal, kavandatud vanglahoone lõpetati 1928. aastal. 1. juulil 1954 alustas tegevust Viljandi kasvatusliku töö koloonia ka Viljandi noortekoloonia. Koloonias viibisid alaealised, keda oli karistatud kohtuo ...

                                               

Viru Vangla

Viru Vangla on vangla Jõhvis. Vangla avamistseremoonia toimus 29. juulil 2008. Viru Vangla moodustati justiitsministri määruse alusel 13. juunil 2006. Vangla arhitektuurse projekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, peaprojekteerija on ETP ...

                                               

Ämari vangla

Ämari vangla oli vangla Harju maakonnas tänase Lääne-Harju valla territooriumil Rummus. See lõpetas tegevuse 1. novembril 2007, kui see liideti Murru vanglaga. Vangla ülesandeks oli vastavalt põhimäärusele: majandada vanglale vallata antud riigiv ...

                                               

2010. aasta augusti äikesetorm

2010. aasta augusti äikesetorm oli orkaani mõõtu torm, mis tabas Eestit 2010. aasta 8. augusti õhtul. Radariandmete järgi sisenes torm üle Eesti lõunapiiri Võru-, Valga- ja Viljandimaa piirilõigul umbes kell 18.30. Suure Munamäe vaatetornis oli t ...

                                               

Copterlinei lennuõnnetus

Copterlinei lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterlinei kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette, umbes 1.8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Ae ...

                                               

ELK Lennuliinide lend 1007

ELK Lennuliinide lend 1007 oli ELK Lennuliinide lend Tallinnast Kärdlasse, mille käigus kukkus 23. novembril 2001 lennuk Kärdla lennujaama lähistel alla. See on taasiseseisvunud Eestis seni ainus reisilennukiga juhtunud hukkunutega õnnetus.

                                               

Kurkse suurõnnetus

Kurkse suurõnnetus toimus 11. septembril 1997, kui Kurkse väina ületamisel uppus või suri hüpotermiasse 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. 8 inimest päästsid sõdurite karjumist kuulnud sadama töötajad, kes paadiga merel ...

                                               

Marja poe varing

Marja poe varing oli 1994. aasta 12. veebruari pärastlõunal toimunud varing Tallinnas tegutsenud Marja poes. Ehitusvea tõttu väsis müügisaali lage toestanud tala, mis purunedes põhjustas katuse ja lae kokkukukkumise. Õnnetuses sai kohapeal viis i ...

                                               

Moe lennuõnnetus

Moe lennuõnnetus toimus 19. aprillil 1977 praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Virumaal Tapa vallas Moel. Nõukogude Armee õhujõudude reisilennuk An-24, mis tõi Pärnu lennuväljalt Tapale, Tapa lennuvälja lennuraja remondi ajaks lennukeid Pärnu toime ...

                                               

Männiku plahvatus

Männiku plahvatus on 15. juunil 1936 Männiku laskemoonaladudes toimunud plahvatused, õhku lendasid ka laboratoorium ja laadimistöökoda koos nendes viibinud inimestega. Kustutus- ja hädaabitöid juhtima saabus kindral Johan Laidoner isiklikult. Pla ...

                                               

Pala bussiõnnetus

Pala bussiõnnetus on 11. oktoobril 1996 toimunud liiklusõnnetus, kui Sõõru–Nõva teel Jõgevamaal põrkasid kokku koolibuss ja metsaveoauto. Buss vedas 35 Pala põhikooli õpilast ja kahte täiskasvanut. Õnnetuses hukkus kaheksa õpilast, kes olid sündi ...

                                               

47 Eesti ohvitseri kiri

47 Eesti ohvitseri kiri on 1987. aastal avalikuks tulnud, väidetavalt 10. mail 1940 Vabariigi Presidendile Konstantin Pätsile saadetud pöördumine. Ajaloolase Küllo Arjakase hinnangul on tegemist võltsinguga. Kirjas kritiseerivad allakirjutanud Ee ...

                                               

Võsa Küttide Liit

Võsa Küttide Liit oli fiktiivne eesti metsavendade organisatsioon. Ainus allikas liidu olemasolust on 1962. aastal Sulev Raudsepa poolt Põltsamaal endistes KGB ruumides leitud käsikiri, mis oli köidetud Jossif Stalini teoste kaante vahele. See si ...

                                               

Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus

Edmund Valtmani nimelist karikatuurivõistlust on korraldatud alates 2001. aastast. Alguses korraldati karikatuurivõistlust Viljandis, kuid hiljem on seda korraldatud ka väljaspool Viljandit. Igal aastal on võistlusel olnud oma teema. Karikatuuriv ...

                                               

Eesti karikaturistide loend

Tõnu Anni Erki Aule 1970 –. Kaljo Apri 1943 –. Henn Arvo 1915 – 1984 Sven Andevei Henno Arrak 1930 – 2017 Andres Ader 1953 –. Peet Aren 1889 – 1970 Jaak Arro 1957 –. Viljar Ansko 1948 – 2016 Andres G. Adamson 1963 –. August Albo 1893 – 1963 Raimo ...

                                               

Kreisiraadio

Kreisiraadio oli 1993. aastal tegutsema hakanud Eesti komöödiarühmitus, kuhu kuulusid Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno. Esialgu esineti samanimelises Kuku Raadio meelelahutussaates, hiljem ka Eesti Televisioonis. 1993–1999 oldi eetris ...

                                               

Meelejahutaja

Meelejahutaja oli Eesti Raadio RAMETO toimetuse saade. RAMETO oli lühend toimetuse nimest "Raadio meelelahutustoimetus" ning selle kõlava lühendi kordusele oli üles ehitatud saadete tunnuslaul. Saatele pani nime Peeter Hein, mis saadi varem ilmun ...

                                               

Oskar Lutsu huumoripreemia

Oskar Lutsu huumoripreemia on auhind, mida antakse stipendiumina välja 1987. aastast Palamusel. Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987. Selleks oli Priit Aimla. Auhinda ei an ...

                                               

Forum Cinemas

Forum Cinemas AS on 1993. aastal tegevust alustanud ettevõte, mis on Eesti kinode operaator. 1999. aastast on Forum Cinemas AS-i omanik Soome suurim kinokett Finnkino Oy, Eestis, Lätis ja Leedus tegutseb firma edasi Forum Cinemase nime all. Eesti ...

                                               

Olympic Casino Eesti

Olympic Casino Eesti AS on 1993. aastal asutatud Eesti kasiinoettevõte, mis tegutseb 18 mänguautomaadikasiinoga Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis. Lisaks on kahes kasiinos – Olympic Casino Olümpias ja Tartu kasiinos – mängulauad. Alates ...

                                               

Olympic Entertainment Group

Olympic Entertainment Group AS on Eesti päritolu rahvusvaheline kasiinoettevõtete kontsern, mille tütarettevõtted tegutsevad kõigis Baltimaades, Valgevenes, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias. Eestis tegutseb Olympic Entertainment Groupi kontserni k ...

                                               

Kristiina Raudsepp

Kristiina Raudsepp on eesti ettevõtja, seltskonnategelane, modell ja näitleja, kes on peamiselt esinenud erootilistes ja pornofilmides. Raudsepp õppis Elva Keskkoolis. Kristina Bellanova või Belanova nime all esines ta mitme stuudio filmides, üks ...

                                               

Arnold Oksmaa

Arnold Oksmaa on eesti laulja, meelelahutus- ja seltskonnategelane. Kuivõrd Oksmaa on laulmisest enam tuntud oma skandaalse eraelu ja meedialembuse poolest, on teda avalikkuses tituleeritud tihti ka "kõmutegelaseks".

                                               

Eesti asulad

Eesti asulad on Eesti territooriumil läbi aegade olnud ja olevad haldusüksused. Eesti omavalitsuste asulad on kaasajal asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvaarvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arengu ...

                                               

Eesti pealinnade loend

Meepealinn Savipealinn Kevadpealinn Korvpallipealinn Talvepealinn Aianduspealinn Külmapealinn Matkapealinn Suvepealinn Lõõtsapealinn Veinipealinn Klaasipealinn Folgipealinn Põlevkivipealinn Kuumapealinn Kalapealinn Sügispealinn Päikesepealinn Lau ...

                                               

Kavastu asundus

Kavastu asundus oli asundus Tartumaal. Asundus moodustati 1920. aastate alguses endisaegse Kavastu mõisa maadel. 1939 jagati asundus Kikaste, Poksi ja Saeveski külaks.

                                               

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal. Petseri on Petseri rajooni keskus Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti koosseisus. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petseri elanike arv 13 056, neist venelasi 89.14%.

                                               

Roosna asundus (Järvamaa)

Roosna asundus oli asundus Harjumaal. Asundus jääb tänapäeval Jõgisoo ja Reinevere küla alale. Kihelkondlikult kuulus asundus Ambla kihelkonda. Asundus kaotati 1977, mil see liideti Jõgisoo ja Reinevere külaga.

                                               

Aleksandri vald

Aleksandri vald oli vald Võrumaal Põlva kihelkonnas ja Võru maakonnas aastatel 1892– 1939. Valda kuulusid 1926. aasta seisuga järgmised külad: Haigri, Himmakülä, Joosu, Koiolakülä, Koolitarõ, Korgõmäe, Lahokülä, Lapi, Lüüsi, Meltssaarõ, Mustajõõ, ...

                                               

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega. Eesti jaguneb halduslikult maakondadeks, mis on 1. järgu haldusüksused. ...

                                               

1939. aasta vallareform

1939. aasta vallareform on valdade reform, mis jõustus 1. aprillil 1939. Vallareformi eesmärgiks oli valdade piiride muutmine majandusliku kasu, efektiivsema juhtimise ja elanikele juhtivorganite parema kättesaadavuse saavutamiseks. Reformi tunta ...

                                               

Eesti NSV haldusjaotus

Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatusi ning annab nende muudatuste põhjuste lühikirjelduse.

                                               

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise 213 omavalitsusüksus ...

                                               

ISO 3166-2: EE

ISO 3166-2:EE on standardi ISO 3166-2 jaotis, mis sisaldab Eesti haldusüksuste koode. Maakondade ISO-koodide numbriosa on kahekohaline ja omavalitsusüksuste ISO-koodide numbriosa kolmekohaline. Numbriosa vastab vastavalt kahele või kolmele viimas ...

                                               

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Sed ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →