ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 42



                                               

Inseneriväe Inspektuur

Inseneriväe Inspektuur oli 1920. aastal moodustatud Eesti sõjaväe inseneriväeosade erialase väljaõppe, uute relvade tutvustamise ja katsetamise korraldamise, sõjatehnika säilitamise ja korrashoiu üle järelevalve teostamise ning vastavate instrukt ...

                                               

Katteüksus

Katteüksused olid 1928. aastal Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega kehtestatud Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni üksused jalaväes, suurtükiväes, ratsaväes ja soomusväes. Katteüksused olid alati lahinguvõimelised üksused võ ...

                                               

Kindralstaabi Valitsus

Kindralstaabi Valitsus oli üks kahest Eesti Sõjavägede Staabi ja 1924. aastast ümbernimetatud Kindralstaabi põhiüksusest. 1. juunil 1929 ühendati Kindralstaap ja Korraldusvalitsus Kaitsevägede Staabiks.

                                               

Lõunalaager

Lõunalaager oli Eesti esimesel iseseisvusajal Eesti sõjaväe kasutatud harjutuskompleks, mis asus Petseri lähedal; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Voropi ja Rääptsova külas, Saatse-Matsuri tee ääres. Lõunalaagrile vastandus Põhjalaa ...

                                               

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap oli Eesti sõjaväe piirkondlik juhtimisorgan. Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema ja tema juhtorgani staabi ülesanneteks olid: 1. Juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes 2. Kaitsta Tallinna v ...

                                               

Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)

Riigikaitse Nõukogu oli 1938. aasta Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse alusel Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi, juures asuv rahuaegne nõuandev organ. Nõukogu moodustati 8. veebruaril 1933 Riigikaitse nõukogu asutamise sea ...

                                               

Suurtükiväe Inspektuur

Suurtükiväe Inspektuur oli 1920. aastal moodustatud Eesti sõjaväe suurtukiväe uute suurtükkide katsetamise, tulemuste analüüsi ja uute relvade kasutuselevõtuga seotud küsimuste lahendamise keskasutus. 1920. aasta 10. juuli sõjaministri päevakäsug ...

                                               

Sõjaväe Tehnikakool

Sõjaväe Tehnikakool oli 1920–1923 ja 1936–1940 Eestis tegutsenud sõjakool. Koolis õpetati välja tehnilise haridusega ohvitsere, kes tundsid sõjaväe relvastuse ja varustuse temaatikat.

                                               

Sõjavägede Juhataja

Sõjavägede Juhataja oli Eesti relvastatud jõudude rahuaegne juht ajal, mil polnud ametisse nimetatud suuremate volitustega Sõjavägede Ülemjuhatajat. Sõjavägede Juhataja oli ameti poolest Riiginõukogu liige ja võttis sõnaõigusega osa Vabariigi Val ...

                                               

Sõjavägede Staabi II osakond

Sõjavägede Staabi II osakond oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus. Oma tegevuse jooksul kandis ta erinevaid nimetusi: 1919–1920 Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakond, 1918–1919 ...

                                               

Sõjavägede Ülemjuhataja

Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918. aastal loodud kõrgem Eesti sõjaväe juhi ametikoht. Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht moodustati 23. detsembrist 1918. aastal ning Eesti Ajutisele Valitsusele allunud Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetati kindralmajo ...

                                               

Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda

1937. a käis jalaväe inspektor kolonel J. Siir Saksamaal tankitõrjega tutvumas, kelle eeskujul ka meie tankitõrjekompaniid loodi. Kompaniid olid määratud väekoondiste juhtide käsutusse ja mõeldud kiirete liikuvate üksustena vastase tankide läbimu ...

                                               

Tankitõrjekompanii

Tankitõrjekompanii on tankitõrjerelvadega relvastatud kompanii, mille ülesandeks on teiste allüksuste toetamine või iseseisev lahingutegevus võitluses vastase soomustehnikaga ehk tankitõrje. Tankitõrjekompanii on relvastatud tavaliselt tankitõrje ...

                                               

Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit

Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit oli Avdy Andressoni poolt 1970. aastail luua üritatud Eesti sõjaväeline organisatsioon eksiilis. Selle ülesanne oli valmistumine Eesti vabastamiseks Kolmanda maailmasõja puhul. Andresson kirjutas: "Missugu ...

                                               

Viimsi ülemine tulepaak

Viimsi sihi ülemine tulepaak on tulepaak Harjumaal Viimsi vallas Lubja külas Viimsi Lubjamäel. Tulepaagi geograafilised koordinaadid on 59° 31′ 0″ N, 24° 50′ 23″ E. Punase raudbetoontorni kõrgus jalamist on 13 meetrit ja tule kõrgus merepinnast o ...

                                               

Üksikud jalaväepataljonid

Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928. aasta sõjaväereformi käigus. Üksiku jalaväepataljoni rahuaegsesse koosseisu kuulusid: pioneerirühm siderühm töökomando 3 jalaväekompaniid suusk-jalgratturrühm staap Kokku 235–237 meest. Sõja ajal oleksid ...

                                               

Talurahvas

Talurahvas tekkis enne klassiühiskonda, juba siis, kui tekkisid paikne asustus ja algeline põlluharimine. Eestis toimus see I aastatuhandel eKr. 13. sajandi alguses olid talupojad maapiirkonnas ainus klass. Ühiskond koosnes valdavalt vabadest tal ...

                                               

Eesti põllumajandus

Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordi ...

                                               

Eestimaa talurahvaasjade komisjon

Eestimaa talurahvaasjade komisjon oli 1856-1893 Eestimaa kubermangus tegutsenud talurahvaküsimustega tegelev komisjon. Komisjoni ülesannete seas oli selgitada, tõlgendada Eestimaa talurahvaseadusi, lahendada nende seaduste rakendamisel tekkivaid ...

                                               

Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon

Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon oli 1816-1832 Eestimaa kubermangus tegutsenud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Eestimaa talurahvaseadust ja pidada järelevalvet selle rakendamise üle. Komisjon moodustati seoses Venema ...

                                               

Eestlase aeg

Eestlase aeg on Lauri Vahtre 2001 ilmunud raamat. Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast". Lauri Vahtre k ...

                                               

Külvikalender

Külvikalender oli talurahva põllutööde kalendri osa, mis määras külviajad. Olulised tähised külvitööde läbiviimisel olid künnipäev 14. aprill, jüripäev 23. aprill, külvinädalad, volbripäev 1. mai, kevadine nigulapäev 9. mai, lauritsapäev 10. augu ...

                                               

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa Liivimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus hakkas kehtima 1850. aasta sügisest, pärast avalda ...

                                               

Seisuste kaotamise seadus

Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27. augustil jõustunud seadus, millega kaotati Eestis seisused, kõik seadused ja määrused, mis sisaldasid seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õig ...

                                               

Taluperemees

Keskajal nimetati peremeest Eestis adratalupoeg. Peremehed olid talupoegade ühiskonna kaalukaim osa. Nende õiguslik seisund oli ajaloo jooksul muutuv - keskaegsest pärisorjast rendiperemeheks ja 19. sajandil pärisperemeheks. Taluperemehel oli ala ...

                                               

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus. 18. sajandil moodustasid Venemaa keisririigi Eesti alade Balti kubermangude talurahvakoolide sü ...

                                               

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, hiljemalt 15. sajandist kuni 1930. aastani Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse. Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei ...

                                               

Valla täiskogu

Valla täiskogu oli vallakogukonna talupoegade üldkoosolek. Liivimaa ja Kuramaa kubermangus hakati täiskogusid kokku kutsuma pärast 1817.–1819. aasta talurahvaseaduste kehtima hakkamist. Eestimaa kubermangus hakati neid kokku kutsuma 1866, ehkki m ...

                                               

Vallakirjutaja

Vallakirjutaja on palgaline vallasekretär, kas ajab vallavalitsuse asju ja teeb raamatupidamistööd. Eesti alal tekkis vallakirjutaja amet pärast 1866. aasta talurahvaseadust. Vallakirjutajad täitsid enamasti ka valla kohtukirjutaja rolli.

                                               

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866. aasta 11. juulil vastu võetud seadus, mis vabastas Liivimaa kubermangu talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt ning pani aluse Venemaa keisririigi ametnikele ...

                                               

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures. Selles avaldatakse eesti-, inglise- ja saksakeelseid ajalooteemalisi artikleid, retsensioone ja ülevaatei ...

                                               

Eesti lugu

"Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud. Saatejuht ja saate toimetaja on Piret Kriivan. Saatesari algas 2004. aasta sügisel muinasaja käsitlemisega. Seejärel on räägitud ...

                                               

Eesti lugu (raamatusari)

Eesti lugu" on aastatel 2008–2009 ilmunud raamatusari. Sarjas ilmus 50 raamatut ja sarja eesmärgiks on püüd vastata küsimusele: missugused on eestlased, milline on meie kujunemislugu? Raamat ilmus laupäeviti, selle hind koos ajalehega Eesti Päeva ...

                                               

Eesti mälu

"Eesti mälu" on aastatel 2010–2011 ilmunud Eesti Päevalehe raamatusari. Sarjas ilmus 50 raamatut, mis esitasid valiku Eesti memuaristika paremikust. Raamatud annavad ülevaate Eesti ajaloost alates 19. sajandi keskpaigast.

                                               

Eesti tüübid

"Eesti tüübid" oli fotograaf Charles Borchardti koostatud portreede sari eesti rahvastikust, mis koosnes 12 portreest ja mis sai hõbemedali 1867. aasta Moskva Keiserliku Ülikooli Loodusuurijate Seltsi ülevenemaalisel etnograafianäitusel. Fotoport ...

                                               

Eesti Vabadussõja ajalugu

Eesti Vabadussõja ajalugu on 2020. aastal avaldatud kaheköiteline teos Eesti Vabadussõjast. Esimene köide käsitleb Vabadussõja eellugu ja sõjasündmusi kuni 1919. aasta mai keskpaigani, teine köide Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire ja r ...

                                               

Histrodamus

Histrodamus on eesti ajalooportaal, mis avati 22. jaanuaril 2010 ja mis on kättesaadav veebiaadressilt histrodamus.ee. Histrodamuse nimi tuleneb prantsuse ettekuulutaja Nostradamuse nime ja ladinakeelse sõna Historia ajalugu kokkusulatamisest. Se ...

                                               

Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu

Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu on Edgar V. Saksa programmiline revisjonistlik artikkel 1966. aastast. Müüdid, koos vastuväidetega Edgar V. Saksa poolt, on järgmised: Müüt piiskop Albertist kui kultuuritoojast. Eitab eestlaste kultuuritas ...

                                               

Liefländische Historia

Liefländische Historia on Christian Kelchi kroonika. Aastatel 1688–1691 koostas Christian Kelch oma ajaloolise peateose "Liefländische Historia", mis ilmus 1695 Tallinnas Johann Mehneri trükikojas. Teoses kirjeldas ta Eesti ja Läti ajalugu varase ...

                                               

Nordische Miscellaneen

"Nordische Miscellaneen" on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne. Selle asutas baltisaksa pastor August Wilhelm Hupel ning see ilmus Riias saksakeelsena. Väljaandel oli suur mõju teadmiste levikule Venemaa keisririigi B ...

                                               

Saaga (andmekogu)

Saaga on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab tutvuda Eesti Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. Saaga esialgne eesmärk oli koguda kõikide genealoogilise uurimis ...

                                               

Tuna

Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing. Tuna ilmub alates 1998. aastast neli korda aastas. Samast ajast on selle peatoimetaja Ott Raun. Tunas on ilmunud nii ajaloolisi uurimusi, memuaare, esseid, raa ...

                                               

Vana Tallinn (raamatusari)

"Vana Tallinn" on Eestis ilmuv ajalookultuuri aastaraamat, mis ilmus aastatel 1936–1939 ning uuesti 1991. aastast. Aastaraamatu ilmumise algatas Tallinna Ajaloo Selts, toimetuse moodustasid aga Tallinna Linnaarhiivi töötajad Paul Johansen, Rudolf ...

                                               

Vene ääremaad

Vene ääremaad on 1868-1876 ilmunud Juri Samarini 6-köiteline sari Venemaa keisririigi ääremaade kohta. 1. köites "Русское Балтийское поморье в настоящую минуту" kritiseeris Samarin Balti erikorda ja privileege, nõudes nende kaotamist ja pooldades ...

                                               

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika. Kroonika käsitleb aega Liivimaa ristiusustamisest kuni 1370. aastateni, keskendudes kahele viimasele aastakümnele. Kroonikas on pikemalt ...

                                               

Õigeusk Eestimaal

Õigeusk Eestimaal on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II teos, mille esmaväljaanne avaldati 1999. aastal Moskvas. Tegemist on kirikuloolise uurimusega, mis annab ülevaate õigeusu ajaloost Eesti aladel muinasajast kaasajani.

                                               

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekom ...

                                               

Eesti Maavalitsus

Eesti Maavalitsus oli Autonoomse Eestimaa kubermangu täidesaatev organ 2. augustist 1917 kuni 24. veebruarini 1918. Vastavalt Venemaa Ajutise Valitsuse määrusele 30. märtsist 1917. aastal moodustati Eestimaa kubermangu valitsemiseks Eesti Ajutine ...

                                               

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk Eesti NSV valitsus, mille juhiks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, mis tegutses aastatel 1940–1946, nendes ...

                                               

Eesti valitsus

Eesti valitsus on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi tegutseb valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Valitsus otsus ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →