ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 41



                                               

Eestimaa ametiühingute I kongress

Eestimaa ametiühingute I kongress oli ametiühingute esindajate kongress Tallinnas 30. augustist 31. augustini 1919. Osavõtt kongressist oli aktiivne, hääleõigust omas 412 kandidaati. Kongressi hääletusmandaadist jäid ilma mitmeid ametiühingud: põ ...

                                               

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917. aasta vkj 26. märtsil/ukj 8. aprillil Petrogradis korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaa ...

                                               

EK(b)P III kongress

EKP III Kongress oli 1922. aasta 24. septembril Nõmme talus Haljava küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei organisatsiooni illegaalne kongress.

                                               

Fosforiidisõda

Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987. aasta talvel alguse saanud ja kevadel kulmineerinud protestilainet Virumaale Toolsesse ja Kabalasse fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Fosforiidikaevanduste rajamise vastu astus ajakirjandus, toimus pr ...

                                               

Hirvepargi miiting

Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustam ...

                                               

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude repressiivorganite poolt teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kelledest enamik suri GULAGi koonduslaagrites. Nende perekonn ...

                                               

Juunipööre

Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus, et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit Eesti, Lät ...

                                               

Kaksikvõim Eestis

Kaksikvõim Eestis 1917. aastal oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast Venemaa pealinnas Petrogradis toimunud Veebruarirevolutsiooni teostas Eestis de iure võimu Venemaa Ajutise Valitsuse määratud kubermangukomissar Jaan Poska ning tema n ...

                                               

Laulev revolutsioon

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika ja avalikustamisega Nõukogude Liidus. Rein Veidemann ...

                                               

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil 1917. Märtsirevolutsiooniks nimetasid seda ka sündmuste kaasaegsed.

                                               

Nõukogude kongressid

Nõukogude kongressid oli 20. sajandi aluses Euroopas ja Venemaa keisririigis tekkinud rahvaesinduste – nõukogude esindajate kõrgeim kogu, mida peeti ebakorrapäraselt vastavalt poliitilisele olukorrale. Maailma esimeses sotsialistlikus riigis NSV ...

                                               

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt. Ajaliselt võib jaotada selle kolmeks: Nõukog ...

                                               

Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)

Nõukogude okupatsioon Eestis oli ajajärk aastatel 1918–1919, kui pärast Saksamaa keisririigis sõjavägi taandumist Eestist, algas Nõukogude Venemaa Punaarmee ning hiljem ka eestimaa bolševikest moodustatud Eestimaa Punaarmee poolt Eestimaa territo ...

                                               

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis ju ...

                                               

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel. See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude L ...

                                               

Opteerumine

Opteerumine on kodakondsuse valimine ja uueks kodumaaks peetavale maale asumine. Eesti ajaloos nimetatakse opteerumiseks peamiselt Venemaal elanud eestlaste Eesti Vabariigi kodakondsuse valimist ja asumist Nõukogude Liidust Eestisse pärast Tartu ...

                                               

Otto Tiefi valitsus

Otto Tiefi valitsus oli Eesti Vabariigi 28. valitsus, viimane põhiseaduslik Vabariigi Valitsus Eestis enne Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991. Otto Tiefi valitsuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.

                                               

Pronksiööd

Pronksiööd olid 2007. aasta 26. aprillist 29. aprillini Tallinnas ja mujal Eestis toimunud tänavarahutused. Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäe haljakul pronkssõduri juures tehtud ettevalmistused sinna 1945. aastal maetud Punaarmeelaste ...

                                               

Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses

Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses toimus 3. märtsil 1991. Nõukogude Liidu juhtkond otsustas 1991. aasta jaanuaris korraldada sama aasta 17. märtsil üleliidulise referendumi Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses vastava m ...

                                               

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning ...

                                               

Serovi juhised

Serovi juhised ", ehk "Nõukogudevastase elemendi Leedust, Lätist ja Eestist deporteerimise läbiviimise korra kohta", oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja, kindral Ivan Serovi poolt allkirjastatud kuupäevat ...

                                               

Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936

Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936 toimus Toompea lossi remondi tõttu toimus koosolek Välisministeeriumi hoones. Koos olid: peaminister Konstantin Päts, peaministri asetäitja Kaarel Eenpalu, ministrid Julius Seljamaa, Otto Sternbeck, ...

                                               

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum tegutses kuni 2016. aastani Tartus Rüütli tänav 15, Tartu vana postimaja 1. korrusel ning samas hoones Eesti Spordimuuseumiga. Eesti Rahva Muuseumi kolimisega uude hoonesse lõpetas Postimuuseum 30.09.2016 tegevus ...

                                               

Itella SmartPOST

Itella smartpost on Itella Estonia OÜle kuuluv kaubamärk, mis varasemaalt kuulus Cleveronile nimega Smartpost. Itella Estonia on Soome ettevõtte Posti Group Eestis tegutsev haruettevõte, mis pakub kaupade ja informatsioonivoogude korraldamise lah ...

                                               

Peterburi–Riia postimaantee

Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse ...

                                               

Postitalu

Postitalu või kirjatalu oli postiasutuse tüüp Eestis. Postitalud asusid üksteisest keskmiselt 4 km kaugusel, neid oli umbes 2800. Postitaludes toimetati lihtkirjaposti ka ajalehtede vastuvõtmist ja väljaandmist ning müüdi postmarke, tempelmarke, ...

                                               

Raudtee- ja Sidemuuseum

Raudtee- ja Sidemuuseum on aastal 1979 asutatud muuseum Haapsalus, üks kuuest SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juurde kuuluvast muuseumist. Muuseumis on ekspositsioon Eesti side ajaloost. Eksponeeritud on telefoni, telegraafi, televisiooni, raad ...

                                               

Tallinna–Peterburi postimaantee

Tallinna–Peterburi postimaantee, ka Tallinna–Narva–Peterburi postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Peterburi kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna ja Venemaa keisririigi pealinna Peterburi. Tal ...

                                               

Tallinna–Riia postimaantee

Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia. Tallinna–Pärnu–Riia ...

                                               

Eesti NSV teeneline treener

Eesti NSV teeneline treener on Eesti NSVs välja antud aunimetus. Aunimetust andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium "kõrge kvalifikatsiooniga treeneritele suurte teenete eest kehakultuuri ja spordi edendamisel ja noorte sporti kaasamisel ning spor ...

                                               

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on muuseum Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on Baltimaade suurim spordimuuseum. Kultuuriministeerium tegi Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele sihtasutus Eesti Spordi- ja Olü ...

                                               

Harjuoru võimla

Harjuoru võimla on hoone Tallinna kesklinnas aadressil Toompea 3. Juugendstiilis Toomkooli spordihoone projekteeris 1907. aastal insener Arthur Hoyningen-Huene.

                                               

NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane

NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane oli Nõukogude Liidus sportlastele antud nimetus rahvusvahelistel võistlustel väljapaistvate sportlike saavutuste eest. NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlase nimetus kehtestati 1965. aast ...

                                               

NSV Liidu teeneline meistersportlane

NSV Liidu teeneline meistersportlane, kuni 1983 teeneline meistersportlane, oli aunimetus spordi valdkonnas Nõukogude Liidus. Aunimetus asutati 1934. aastal NSV Liidu Kesktäitevkomitee määrusega. Alates 1935. aastast kaasnes aunimetusega rinnamär ...

                                               

NSV Liidu teeneline treener

NSV Liidu teeneline treener oli aunimetus spordi valdkonnas Nõukogude Liidus. Aunimetus asutati 1956. aastal NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomitee määrusega. Aunimetusega kaasnes rinnamärk. 7. augustili 1956 ava ...

                                               

Vabatahtlik Atleetide Klubi

Vabatahtlik Atleetide Klubi oli Tallinnas tegutsenud spordiorganisatsioon. See on ühtlasi esimene teadaolev eestlaste spordiorganisatsioon. Klubist on teateid alates 1888, kui Gustav Boesbergi juures Heeringa tänaval tänapäeval Turu tänav kogunes ...

                                               

4221. Eesti Vahikompanii

4221. Eesti Vahikompanii oli Saksa sõjaväes teeninud eestlastest Teise maailmasõja järel moodustatud vahikompanii, mis teenis USA okupatsiooniarmee koosseisus Nürnbergi protsessil sõjakurjategijaid valvates.

                                               

Allveelaevastiku Sihtkapital

Allveelaevastiku Sihtkapital oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile allveelaeva ehitamiseks. Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon. Sihtkapitali juhatuse esimees ...

                                               

E-Arsenal

Ettevõtte ajalugu ulatub 1910. aastasse, mil asutati elektromehaanikaettevõte Vene Admiraliteedi Arsenal. Aastal 1920 nimetati ettevõte ümber Arsenaliks, mis oli erieelarve alusel töötav sõjaväeasutis. Aastatel 1920–1923 oli Arsenali ülem insener ...

                                               

Eesti kütiväed

Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad. 1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Punakaart võitles ka aastatel 1917–1918 Saksa okupatsioonivägedega Eestis.

                                               

Eesti Punaarmee

Eesti Punaarmee olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.

                                               

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940. aastal. Rahvavägi võttis osa Eesti vabadussõjast. Kuna sõnade rahvavägi ja rahvaväelane kasutamine segadust sünnitas, võeti ...

                                               

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917. ja 1918. aastal Esimese maailmasõja ajal eestlastest ja Eestimaa kubermangust mobiliseeritud sõjaväelastest moodustatud väeosad Venemaa relvajõudude koosseisus.

                                               

Eesti relvajõud

Eesti relvajõud olid Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks olnud 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus", mille § 5 kohaselt: Kaitseliit ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal. Eesti piirivalve, mis allus Siseministrile; ...

                                               

Eesti sõjalennundus

Eesti Lennuvägi sai alguse 21. novembril 1918. Eesti lennuväe loomisele eelnes iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine sama aasta 24. veebruaril. Esialgu oli lennuvägi lennukiteta.

                                               

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvahe ...

                                               

Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon Teise maailmasõja alguses, 1. septembril 1939. aastal. Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks oli 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus", mille § 5 kohaselt olid Eesti riigi relvasta ...

                                               

Eesti Sõjaväelaste Büroo

Eesti Sõjaväelaste Büroo oli 10. aprillil 1917 Tallinnas Grand Marina ruumides toimunud Eesti sõjameeste koosolekul Eesti rahvusväeosade organiseerimise koordineerimiseks moodustatud 10-liikmeline komisjon, hilisem Eesti Sõjaväelaste Büroo. 19. a ...

                                               

Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee

Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee oli 1.–5. juulini 1917. Tallinnas toimunud I Eesti sõjaväelaste kongressil, kus oli esindatud üle 50 000 eesti sõjaväelase valitud 24-liikmelise Eesti rahvusväeosade kõrgeim võimuorgan. Ülemkomitee kujunes mitteamet ...

                                               

Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934–1939

Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934–1939 olid Eesti Vabariigi kaitseesmärgil kavandatud ja teostatud kaitseehitiste vöönd Kirde-Eestis ja Narva-tagustel aladel.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →