ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 27



                                               

Mõisakool

Mõisakool oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis. Mõisakoolid eksisteerisid kõrvuti külakoolide, köstrikoolide ja vallakoolidega. Esimene teadaolev mõisakool as ...

                                               

Mõisate reduktsioon

Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess. Rootsi kuninga Karl XI ajal 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis, mille tulemusena toimu ...

                                               

Mõisavald

Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid ...

                                               

Opritšnina

Opritšnina oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Julma sisseviidud riigi haldusvorm, ka tsaari politsei- ja ihukaitsevägi. Uue halduskorraga jagati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks: aadlikele kuuluvateks päritavateks maavaldusteks ja r ...

                                               

Poola aeg

Pikemalt artiklis Liivi sõda 1561. aastal Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Põhja-Eesti – Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi krooni, Lõuna-Eesti ja Läti aga Liivi ordu viimase maameistri Gotthard Kettleri poolt sek ...

                                               

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783. Riia kubermang moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintside asemele 1713. aastal, pärast Ingerimaa, Liivimaa ja Eestimaa piirkondade vallutamist Rootsis ...

                                               

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1561–1710; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetak ...

                                               

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid olid Rootsi krooni kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu. Dominioonide erilise staatuse aluseks oli Rootsi 1634. aasta Riigihalduskorralduse § 46 ...

                                               

Sillakohus

Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus. Liivimaa sillakohtute eelkäijad olid adrakohtud, mis Rootsi riigiasutuste ja Liivimaa rüütelkonna koostöös valminud uue politseikorralduse alusel 1668. aastal asendati sillakohtute ...

                                               

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795. aastani olnud kuninga ametnik, kelle hallata oli linn või linnus ja selle juurde käiv maa-ala. Staarosteid oli ka 1582-1625 Lõuna-Eestis, kui sealne ala kuulus Poolale Liivi ...

                                               

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang moodustati algselt 1719. aastal, Vene tsaar Peeter I ukaasiga 29. maist 1719. aastal ning selle koosseisu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda, kuna Narva piirkond liideti algselt Peterburi kubermanguga. Eesti alad vallutati Põhj ...

                                               

Tartu õuekohus

Tartu õuekohus oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan Tartus. Tartu õuekohus oli Rootsi suurvõimu ajastul 1630. aastal kuningas Gustav II Adolfi käsul avatud Rootsi Kuningriigi kolmas õuekohus Svea õuekohtu 1614 ja So ...

                                               

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt ...

                                               

Vaeslastekohus

Vaeslastekohus oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval ...

                                               

Vallakohus

Vallakohus oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis. Esimesed vallakohtud lõid 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud bal ...

                                               

Vallasekretär

Valla- või linnasekretär on valla või linna järjepidevust tagav juhtiv ametnik, kes allub vallavanemale või linnapeale. Valla- või linnasekretär ei kuulu valla- või linnavalitsuse koosseisu, kuid tal on valitsuse istungitel sõnaõigus.

                                               

Liivi Aarma

Liivi Aarma on eesti ajaloolane. 1963. aastal lõpetas ta Raikküla 8-klassilise kooli, 1966. aastal lõpetas Rapla Keskkooli. Ta lõpetas aastal 1971 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. 1971–1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo I ...

                                               

Andres Adamson

Andres Adamson sündis Hiiumaal kunstnik Jaak Adamsoni perekonnas. 1991 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo erialal ja 1995 kaitses sama ülikooli juures magistrikraadi teemal "1940. aasta juunisündmuste ajaloolisest seletusest Eestis 1940–1989". 27. ...

                                               

Johannes Adamson

Johannes Adamson oli eesti ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja. Johannes Adamson õppis Tartu linna 3. algkoolis, lõpetas 1907. aastal eksternina Tartu Reaalkooli. Jätkas õpinguid Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja kaitses ajalookandidaadikr ...

                                               

Salme Ahelik

Salme Ahelik on eesti jurist ja ajaloolane. Ta lõpetas 1948. aastal Põltsamaa Keskkooli ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Ta kaitses Eesti NSV Teaduste Akadeemias 1965. aastal väitekirja "Медицинская помощь и социальное ...

                                               

Tiit Aleksejev

Tiit Aleksejev on eesti kirjanik ja ajaloolane. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal 1992. aastal ja on korp! Sakala vilistlane. Aleksejev on reservohvitser ning alates 22. aprillist 2016 Eesti Kirjanike Liidu esimees.

                                               

Andres Andresen

Andres Andresen on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on riikluse ajalugu, institutsioonide ja õiguse ajalugu, kirikuajalugu, ajalookirjutuse ajalugu ja eesti ning ...

                                               

Sirje Annist

Anne-Sirje Annist oli eesti ajaloolane ja arhivaar. Ta lõpetas 1954. aastal Viljandi 2. Keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala. Ta töötas Eesti Ajaloomuuseumis aastatel 1964–2008. Tema põhilised uurimisvaldkonnad olid asu ...

                                               

Jüri Ant

Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1964. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolasena. Sai 1970. aastal EKP KK Partei Ajaloo Instituudis ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Легальная революционная рабочая печат ...

                                               

Leida Anting

Leida-Miralda Anting oli eesti aja- ja koduloolane ning muuseumitöötaja. Alates 1948. aastast õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Ta oli aastail 1944–1993 Eesti Ajaloomuuseumi vanemteadur ja relvakogu hoidja ning tunnustatu ...

                                               

Ilmar Arens

Ilmar Arens oli eesti õigusajaloolane. Ta õppis aastal 1921 Roodi algkoolis ja aastatel 1922–1927 Pärnu-Jaagupi algkoolis. Aastatel 1927–1932 õppis ta Vändra Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis. Aastatel 1935–1941 õppis ta Tartu Ülikooli õigustea ...

                                               

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas on Eesti ajaloolane ja poliitik. Küllo Arjakas on uurinud peamiselt Eesti lähiajalugu, eriti riigi loomist, ning koostanud ajalooõpikuid.

                                               

Heino Arumäe

Heino Arumäe on eesti ajaloolane. Ta lõpetas 1948. aastal Jõhvi Keskkooli ning õppis aastail 1948–1953 Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1959. aastal asus ta tööle Ajaloo Instituuti. 1961. aastal astus ta NLKP-sse.

                                               

Veiko Berendsen

Veiko Berendsen on eesti ajaloolane. Ta tegeleb peamiselt dokumendihalduse, infokorralduse, arhiivinduse, arhiivide digiteerimise ja üldajaloo probleemidega. Lõpetas 1990. aastal Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena ja kaitses 2001. aast ...

                                               

Jürgen Beyer

Jürgen Beyer on saksa päritolu Eesti ajaloolane ja folklorist. Ta töötab Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadurina. Tema põhiliseks uurimisvaldkonnaks on luterlus 16.–18. sajandil.

                                               

Evald Blumfeldt

Evald Valentin Blumfeldt oli eesti ajaloolane. Evald Blumfeldt uuris Eesti varauusaja Rootsi aja agraar- ning asustusajalugu, oli Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja. Ta oli mitmete oluliste koguteoste sealhulgas "Eesti ajaloo" kolme esimese k ...

                                               

Hermann von Bruiningk

Vabahärra Gottfried Robert Hermann von Bruiningk 1849 Tartu – 31. mai 1927 Riia) oli Eesti ja Läti baltisaksa arhivaar ja ajaloolane.

                                               

Karsten Brüggemann

Karsten Brüggemann on Tallinna Ülikooli ajalooprofessor. Brüggemann õppis aastatel 1986–1999 Hamburgi ülikoolis ajalugu. Ta spetsialiseerus Venemaa ja Baltikumi ajaloole ning tema doktoritöö käsitles Eesti Vabariigi loomist aastal 1918 Venemaa ko ...

                                               

Arno Rafael Cederberg

Arno Rafael Cederberg oli soome ajaloolane. Teda peetakse ka eesti professionaalse ajalooteaduse rajajaks. Cederberg sündis ühiskonnategelasest kirikuõpetaja Johan Antero Cederbegi perekonnas ning huvitus seetõttu nii religioonist kui ka ajaloost ...

                                               

Peeter Espak

Peeter Espak on eesti orientalist, teoloog ja assürioloog. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi. 2010. aastal kaitses ta Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktorikraadi Lähis-Ida usundiloo ja ajaloo alal. Akadeemiliselt on ta Korporat ...

                                               

Otto Freymuth

Otto Freymuth oli eesti ajaloolane, bibliograaf ja kunstiajaloolane. Õppis 1912–1918 Tartu Ülikoolis ajalugu ja vanu keeli. 1919–1920 Õpetatud Eesti Seltsi sekretär, 1920–1932 raamatukoguhoidja. Tegi 1924–1925 Tartu toomkiriku varemeis arheoloogi ...

                                               

Axel von Gernet

Konrad Axel von Gernet oli baltisaksa ajaloolane. Tema vanemad olid aktsiisiametnik Oskar von Gernet 1834–1908 ja Elisabeth von Stubendorff. Ta sündis Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisas. Ajalugu õppis Tartu Ülikoolis mille lõpetas 1891, täienda ...

                                               

Viivi Glass

Viivi Glass on eesti ajaloolane. Ta lõpetas 1975. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna. Aastast 1968 töötas ta Eesti Ajaloomuuseumis, on olnud seal ka vanemteadur.

                                               

Mati Graf

Mati Graf on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli. Aastal 1985 kaitses ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudis doktoritöö. Aastatel 1965–1970 oli ta Eesti NS ...

                                               

Otto Greiffenhagen

Otto Ferdinand August Moritz Greiffenhagen / 2. juuli 1871 Tallinn – 10. juuni 1938 Hameln, Saksamaa) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane, arhivaar ja muusikakriitik. Ta sündis Tallinna sündiku ja linnapea Thomas Wilhelm Greiffenhageni pojana. P ...

                                               

Heino Gustavson

Heino Gustavson oli eesti aja- ja koduloolane. Ta tegeles eelkõige Eesti tervishoiu ja farmaatsia ning toiduainetetööstuse, ent vägagi põhjalikult ka kindlusehitiste ajalooga ja kodu-uurimisega. Tema kirevasse elulukku kuulus töö Saksa sõjaväevel ...

                                               

Enn Haabsaar

Enn Haabsaar oli eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane. Ta tegi kaasa võro liikumises. 2009. aastal ilmus postuumselt raamat "Soome-ugri saamine" kirjastuse Argo trükist ISBN 9789949438624.

                                               

Martin Hallik

Hallik lõpetas 1993. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi hõbemedaliga ning 1997. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude. 1999. aastal kaitses ta ajaloo erialal magistrikraadi cum laude tööga "Poliitilise koostöö probleeme Kagu-Aas ...

                                               

Arnold Christian Theodor Hasselblatt

Arnold Christian Theodor Hasselblatt oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane. Arnold Christian Theodor Hasselblatt õppis aastatel 1862–1869 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1870–1872 ja 1874–1875 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu, professor Richard Hausm ...

                                               

Vello Helk

Vello Helk sündis Võrumaal talupidaja perekonnas. Õppis Tsooru valla Lepistu algkoolis, seejärel läks Võru gümnaasiumi, mille lõpetas 1943. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta 194 ...

                                               

Mehis Helme

Mehis Helme on eesti raudtee- ja sõjaajaloolane. Ta on Eesti Muuseumraudtee juhataja. Ta on ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige.

                                               

Toomas Hiio

Toomas Hiio on Eesti ajaloolane. Ta lõpetas 1983. aastal Tallinna 32. Keskkooli ja 1991. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Akadeemiliselt on ta Eesti Üliõpilaste Seltsi taasasutaja ja vilistlane. Ta on Laidoneri Muuseumi direktori asetäitja t ...

                                               

Otu Ibius

Otu Ibius oli Eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane. Ta lõpetas 1927. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi reaalharu. Ta õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1937 filosoofiateaduskonnas ning aastatel 1939–1943 õigusteaduskonnas, mille lõp ...

                                               

Voldemar Ilja

Pärast põhikooli lõpetamist asus Voldemar Ilja Petseri lähedale tööstuskeskkooli keraamikat õppima, kuid Saksa okupatsiooni tõttu jäi kool pooleli. Aastal 1943 sai mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke. Voldemar Ilja hoidis mobilisatsioonist kõrva ...

                                               

Magnus Ilmjärv

Ta lõpetas 1976. aastal Viljandi 3. 8-klassilise kooli, 1979. aastal Viljandi 4. Keskkooli ning 1988. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1997. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi. Aastatel 1997–2004 ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →