ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 25



                                               

Vakus

Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks ...

                                               

Vanem

Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. Selles tähenduses on sõna laiemalt kasutusele võetud 19. sajandi lõpus. Pulmavanemaks või saajavanemaks on eesti pulmakommetes nimetatud rahvaluulekogude andmetel isameest. F.J. Wiedemannil ...

                                               

Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel ja laevatatavatel sisevetel. On kasutatud ka sõna sõiduvesi ", mis varem tähendas laevateed, tänapäeval aga pigem veeteed, s.t ala, kus on veesõidukiga võimalik sõita.

                                               

Viikingiaeg

Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 793. aasta 8. juunit, mil ...

                                               

Weichseli jäätumine

Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine. Weichseli jäätumist nimetatakse ka viimaseks jäätumiseks, viimaseks jääajaks või lihtsalt jääajaks. See jäätumine on nimetatud Wisła jõe järgi. Weichseli jäätumine kitsas tähendu ...

                                               

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pol ...

                                               

Aasta ja päev

Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva ; mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat.

                                               

Adratalupoeg

Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam kesk- ja uusaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõu ...

                                               

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik. Eesti alal on asehaldurid olnud järgmistel perioodidel: 1645–1710 Saaremaal Rootsi ajal, Rootsi asehaldurid Saaremaal; 1580.–1620. aastateni ...

                                               

Bürgermeister

Tartu rae koosseisu kuulus kaks bürgermeistrit. Rae eesistujat nimetati justiits- ja teist bürgermeistrit kommertsbürgermeistriks. Kuressaare rae koosseisu kuulus üks bürgermeister. Narva rae koosseisu kuulus kaks bürgermeistrit. Üht bürgermeistr ...

                                               

Die Estlandliste des Liber Census Daniae

Die Estlandliste des Liber Census Daniae on 1933. aastal ilmunud Paul Johanseni raamat. Raamat on üks olulisemaid Taani hindamisraamatut käsitlevaid uurimusi. Ta sisaldab muuhulgas Eestimaa suure ja väikese nimistu faksiimile, Taani hindamisraama ...

                                               

Eestimaa hertsog

Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel. Eestimaa hertsogi tiitel kuulus Taani kuningatele hiljemalt 1271. aastast kuni Eestimaa Saksa ordule müümiseni 1346. aastal. Pärast Eest ...

                                               

Foogtkond

Saare-Lääne piiskopkond jagunes Saaremaa ja Läänemaa stiftiks ehk foogtkonnaks, mida juhtisid stiftifoogtid. Tartu piiskopkonna ilmalikku valitsust juhtis stiftifoogt. Liivi ordu foogtkondi asus Eesti alal 9: Karksi foogtkond liideti 1534 ordumei ...

                                               

Hansa Liit

Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinn oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Ha ...

                                               

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija. Harju-Viru rüütelkonna alguseks võib lugeda Harjumaa ja Virumaa ehk Eestimaa vasallide ühendust, mida allikates on esmakordselt mainitu ...

                                               

Heitemasin

Heitemasin oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. ...

                                               

Keila püss

Keila püss on Harju maakonnast Keila lähedalt leitud algeline püss. Püss on dateeritud 14. sajandi lõpukümnenditesse ja ühtlasi üks vanimaid teadaolevaid käsitulirelvi Euroopas. Pronksist valatud relva jäänused on hoiul Harjumaa muuseumis. Säilin ...

                                               

Kirikueestseisja

Kirikueestseisja oli kihelkonnakiriku ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Enamasti olid kirikueestseisjad kohalikud mõisnikud ja harilikult oli neid kihelkonna kohta kaks. Kirikueestseisja mõiste tuli Euroopas kasutuse ...

                                               

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt Preisimaa hertsogi Albr ...

                                               

Linnakool (1428–1805)

Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks. Esimene linnakool asutati Tallinnas Tallinna linnakool Oleviste kiriku j ...

                                               

Maaisand

Maahärra oli keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli 1219–1346 Taani kuningas.

                                               

Maarjamaa

Maarjamaa oli tulevase Vana-Liivimaa alade üldine nimi, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. Piiskop samastas selle sümboolselt seni ristisõdade sihiks olnud Palestiina ehk Poja maaga. Paavst Innocentius III kinnitas Maarjamaa nime 1 ...

                                               

Maavaba talupoeg

Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu lääni tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsioon ...

                                               

Malev

Sõna malev pärineb eesti- ja/või liivikeelsest sõnast malewa arvatava tähendusega "sõjavägi", mida ladinakeelse teksti sees kasutab Henriku Liivimaa kroonika. Sõna esineb seal 5 korral, tähistades vastavalt sakslaste ja semgalite, saarlaste, eest ...

                                               

Mittesakslane

Mittesakslane oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal. Keskaja Liivimaa rahvastik jagunes üldjoontes kaheks õiguslikuks rühmaks: kõrgema staatusega "sakslasteks" ja madalama staatusega "mittesakslasteks". Kuigi mõnikord kasutati väljendit "mitt ...

                                               

Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal. Neil oli oluline osa tolleaegsetes sõjalistes konfliktides, sealhulgas Liivi sõjas. Sõna "mõisamehed" kasutatakse vastena saksakeelsele terminile H ...

                                               

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud. Tavaliselt maksavad talupidajad mõi ...

                                               

Neli kuningat

Neli kuningat olid 1343. aasta Jüriöö ülestõusu ajal Harjumaa mässuliste juhid. Nad tapeti Paides ülestõusnute, Liivi ordu ja Taani vaheliste läbirääkimiste käigus.

                                               

Ordulinnus

Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt. Laiemas mõttes tähendab see väljend ka teiste sõjaliste rüütliordude linnuseid väljaspool Eestit. Eriti tuleks Eesti ...

                                               

Otepää püss

Otepää püss on Otepää linnuse ühest ruumist 1955. aastal Osvald Saadre juhendatud kaevamistel leitud tükkideks purunenud algeline käsitulirelv, mis jäi aastateks arheoloogiakogusse seisma nimetuse all "malmtoru tükid". Need määras algeliseks käsi ...

                                               

Paide Vallimäe mündileid

Paide Vallimäe mündileid on 1989. aastal Paide ordulinnuse varemeist avastatud mündileid. Paide Vallimäe mündileid leiti konserveerimistööde käigus ruumist IV, mis oli linnuse Läänevärava üks osa. Leid koosnes keskaegsetest müntidest, mis olid pa ...

                                               

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.

                                               

Peremärk

Peremärk on perekonna omandit tähistav märk. Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks. Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega ...

                                               

Pihkva vürstiriik

Pihkva vürstiriik oli väike riik Põhja-Euroopas. Läänes piirnes see Ugandi, hiljem Tartu Piiskopkonnaga, idas Novgorodi Vabariigi, hiljem Moskva suurvürstiriigiga, ja lõunas Leedu suurvürstiriigi, hiljem Rzeczpospolitaga. Pealinn Pihkva järve lõu ...

                                               

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid rajasid piiskopkonnad. Eesti aladel oli keskajal kaks piiskopkonda – Saare-Lääne piiskopkond ning Tartu piiskopkond.

                                               

Põltsamaa suudlus

Põltsamaa suudlus on Põltsamaa keskaegse kiriku asemelt leitud nurkapidi kokkupuutuvate võlvide konsool, millel on kujutatud osaliselt ühtesulanud kahte inimnägu – vasakul mees ja paremal naine. Mehel on ümber pea linditaoline ehe, naisel on õlan ...

                                               

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus nin ...

                                               

Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir

Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir on aastatel 1275–1285 Saare-Lääne piiskopi Hermann I Buxhövdeni ja Taani kuningliku Tallinna pealiku Letgasti vahel koostatud Saare-Lääne piiskopkonna ja Põhja-Eesti Taani valduste vahelise ...

                                               

Saare-Lääne vaenus

Saare-Lääne vaenus oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536. Konflikti osapoolteks olid Saare-Lääne piiskop Reinhold von Buxhoeveden ja Riia peapiiskopi koadjuutor, Brandenburg-Ansbachi markkrahv Wilhelm von Hohenzollern. Vaenuse põhjuseks ...

                                               

Saksa Ordu riik

Saksa Ordu riik ka Saksa orduriik, saksa keeles nimetatud ka Deutschordensstaat iks või Ordensstaat oli ristisõdijate riik, mille rajasid Saksa ordu rüütlid 13. sajandil toimunud Läänemere ristisõdade käigus. Riik baseerus Preisimaal pärast seda, ...

                                               

Stiftifoogt

Stiftifoogt oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas. Saare-Lääne piiskopkonnas oli kaks stiftifoogti ehk lossifoogti, üks Haapsalus ja teine ja Kuressaares.

                                               

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada Euroopas sunnismaistati enamus vabu kogukonna ...

                                               

Sõbrakaubandus

Sõbrakaubandus on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel. Eelkõige tähistatakse selle terminiga kesk- ja varauusajal toiminud kaubasuhet linnakaupmeeste ja talupoegade vahel. Keskajal pidasid ka ...

                                               

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929. aastast hoitakse Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. "Köide A 41, tänapäevase täissignatuuri ...

                                               

Taani valdused Eestis

Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13. sajandi alguses vallutatud ning seejärel Taani kroonile kuulunud maa-alad Põhja-Eestis. Eestikeelses ajalookirjanduses on teiste aegade eeskujul mõnikord ...

                                               

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati ol ...

                                               

Toomkool

Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini, kuid Tallinnas kandis esmakordselt 1319. aastal mainitud saksa õppekeelega gümnaasium Tallinna Toomkoo ...

                                               

Trapetsiaalsed hauaplaadid

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas ajavahemikust 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised, mis on peatsist laiemad ja jalutsist kitsamad. Nende massilise kasutuse aeg langeb 11.–13. sajandisse.

                                               

Unkaauk

Unkaauk on nelja pinnaga kelpkatuse otstesse jäetud õhuava. Unkaauku ääristasid unkalauad. Praktiline otstarve unkaaugul oli hoonest suitsu välja juhtimine, kui korstnaid veel ei kasutatud neid hakati ehitama alles 19. sajandil. Samuti pääsesid s ...

                                               

Unkalauad

Unkalauad on õlgede või rooga kaetud Eesti rehielamu kelpkatuse kummaski otsas asuva unkaaugu ülaservale löödud ristamisi asetsevad lauapaarid. Praktiline otstarve unkaaugul oli suitsu hoonest välja juhtimine, kui korstnaid veel ei kasutatud neid ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →