ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 24



                                               

Eesti ministeeriumide loend (1938)

21. aprillil 1938 jõustunud Valitsemise korraldamise seaduse alusel töötasid Eesti Vabariigis järgmised ministeeriumid: Haridusministeerium Üldosakond Kutseoskuse Osakond Noorsoo ja Vabahariduse Osakond Teaduse ja Kunsti Osakond Kooliosakond Kodi ...

                                               

Eesti riigiametite loend

Eesti riigiametid on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet Maa-amet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Maksu- ja Tolliamet Tarbijakaitseamet Konkurentsiamet Põllumajandusamet Muinsuskaitseamet Keskkonnaamet Ravimiamet Transpordiamet Väl ...

                                               

Välisriikide esindajad Eestis 1938

Siin loetletakse välisriikide esindajaid Eestis 1938. aastal. Holland: saadik Huyssen de Kattendykke Kopenhaagen; chargé daffaires a. i. L. P. J. de Decker Püha Tool: prelaat Antonino Arata Läti: saadik Edgar Krewinsch Ungari: saadik Béla de Törö ...

                                               

Eesti veemotosportlaste rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt võidetud medalite loend

Rainer Nikiforov PR2 meeskondlik 2015 Sten Kalder OSY-400 2013 Erik Aaslav-Kaasik S-550 2009 Jüri Jõul GT-30 2015 Rainer Nikiforov Kestvussõidu Klass 4 meeskondlik 2010 Paul Zujenkov JT-250 2012 Tõnis Laur PR2 meeskondlik 2015 Toomas Mets O-125 2 ...

                                               

Tallinna kalmistud

Praegusajal toimuvad matmised kaheksal kalmistul. Aleksander Nevski kalmistu Vana-Kaarli kalmistu Siselinna kalmistu Toonela tee 3. Asutatud 1775, üldpindala 18.3 ha. Hiiu-Rahu kalmistu Hiiu-Suurtüki tänav 1. Asutatud 1920, üldpindala 2.3 ha. Pär ...

                                               

Tallinna kultuuriürituste loend

Siin loetletakse Tallinna linnas aset leidvaid, regulaarselt toimuvaid kultuuriüritusi: HeadRead Tallinna kirjandusfestival Augusti TantsuFestival Keskaja päevad Harmoonia päevad Tallinna džässifestival 1949–1967 Tallinna vanalinna päevad Tallinn ...

                                               

Tallinna parkide loend

Hiie park Harjuorg Harjumäe park Hirvepark Hõlmikpuu haljak Harku mets ehk Harku raba Harju tänava haljasala Haabersti mets Hiiu park Hans Lepa puukool-aed

                                               

Tallinna turgude loend

Rotermanni turg Nõmme turg Lilleturg Viru tänaval Keskturg DEPOO turg Balti Jaama Turg Mustamäe turg Pirita turg Lasnamäe turg Punane 48A Sadama turg Kalaturg Viru Turg

                                               

Tallinna tänavate loend

Siin on loetletud tähestikulises järjekorras Tallinna tänavaid ja muid aadressikohti, samuti muid väikekohanimesid. 2016. aasta seisuga Tallinnas oli 1374 tänavat 2010. aastal 1298, 2012. aastal 1313.

                                               

Tallinna väljakute loend

Kalamaja plats ka Kalamaja väljak, Kalma väljak Karjavärava plats Kontserdiväljak Koolimaja plats endine; ka Valguse puiestik Kompassi plats ka Kompassi väljak Adam Johann von Krusensterni väljak Kaasani plats endine Kohtuotsa vaateplats ka Kohtu ...

                                               

Tartu muuseumide loend

Tartu muuseumide loend loetleb muuseume, mis asuvad Tartus. Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Eesti Rahva Muuseum A Le Coq Tartu Õllemuuseum eramuuseum Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark Eesti Rahva Muuseumi peahoone Eesti Rahva Muuseumi endine ...

                                               

Tartu linnavolinike loend (1934)

Villem Kustlov August Mõru Juhan Kõpp Aleksander Kuum Juhan Lang Konstantin Kokla Herman Sumberg Karl Luik Ants Piip Karl Pahk, astus tagasi, asemele kutsutud Karl Saral

                                               

Tartu tänavate loend

Aleksandri 19?–1989 Nõukogude tänav Aiaääre Aardla Arukase Aasa P. Areni Akvarelli Arbi Aida Allika Annemõisa Anne Akadeemia Aruküla tee Alevi Aianduse Astri Aroonia Adra Arhitekti Aru Alasi Aardlavälja

                                               

Adalsýsla

Adalsysla ehk Adalsýsla on Islandi saagades mainitud maa praeguse Lääne-Eesti mandriosas. Adalsysla paiknemine on tuletatud asjaolust, et see esineb saagades koos Saaremaaga ja tegemist on tõenäoliselt otsese tõlkega Saaremaal kasutusel olnud nim ...

                                               

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr. Antsülusjärv kujunes seni Läänemere nõgu hõlmanud Joldiamerest, kui see kaotas umbes aastal 9000 eKr ühenduse ookeaniga. Eraldumise p ...

                                               

Aolinn

Aolinn ehk varalinnaline keskus on ajalooline asula arenguetapp agraarse küla ja täielikult väljaarenenud linna vahel. Sellised asulad eristusid tüüpilistest küladest suurema elanike arvu ja asustustiheduse ning märkimisväärse mitteagraarse tegev ...

                                               

Arheoloogiamälestis

Arheoloogiamälestis on riigi kaitse all olev muistis, üks kultuurimälestise liike. Eestis on Muinsuskaitseamet seadnud objekti arheoloogiamälestiseks tunnistamisele kindlad kriteeriumid, millest peamised on objektist saadava info unikaalsus ja ob ...

                                               

Asva linnusasula

Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare–Laimjala–Kuivastu maantee 37. kilomeetril. Saaremaa vallas Asva lähedal madalal moreenseljandikul. Asula järgi on nime ...

                                               

Eelrooma rauaaeg

Eesti alal peetakse eelrooma rauaaja alguseks kokkuleppeliselt aastat 500 eKr, kuigi vanim teataolev raudese – naaskel Iru kindlustatud asulast – dateeritakse juba nooremasse pronksiaega. Eelrooma rauaaja lõpp määratakse sõlgede ilmumisega Eesti ...

                                               

Eesti muinasmaakonnad

Eesti muinasmaakonnad olid Muinas-Eesti muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad. Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik terra või provincia ". Soopoolitse Sobolitz – üks kihelkond, hiljem Ugandi osa Alempois Alempos, Alumbus – üks kihel ...

                                               

Eesti pronksiaeg

Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr. Seda jaotatakse vanemaks pronksiajaks ja nooremaks pronksiajaks. Pronksiajale eelnes Eesti noorem kiviaeg ja järgnes Eesti rauaaeg. Vanemal pronksiaja ...

                                               

Eesti viikingiaeg

Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel 800 –1050. Viikingiajale eelnes eelviikingiaeg ja sellele järgnes hilisrauaaeg. Viikingiaeg moodustab koos hilisrauaajaga noorema rauaaja.

                                               

Esivanematekultus

Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude r ...

                                               

Gesta Danorum

"Gesta Danorum" on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus. Seda peetakse üheks parimaks allikaks Taani, Eestimaa ja Liivimaa viikingiaja kohta.

                                               

Hundikangrud

Hundikangrud on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres. See on Eesti suurim kalmerühm. Hundikangrud on Muuksi kivikirstkalmete suurim rühm. Hundikangrutest varaseimad on rajatud ilmselt juba nooremal pronksiajal ...

                                               

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu. 13. sajandi islandi luuletaja ja ajaloolane Snorri Sturluson on pannud kirja ...

                                               

Jabara kalmed

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas. 9 kivikalmest koosnev vanema rauaaja kivikirstkalmete ja tarandkalmete rühm asub Jabara lähe ...

                                               

Kaali kraater

Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Lisaks 110-meetrise läbimõõduga peakraatrile on selle juures veel 8 väiksemat kraatrit. Kõige uuemate ja täpsemate mõõtmistulemusete koha ...

                                               

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rä ...

                                               

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Skandinaaviast alanud kaubateede tuntuim marsruut algas Birkast Hedebyst, läks mööda Ahvenamaa ja Edela-Soome rannikut, pöördus hilisema Tallinna kohal Soome lahe lõunakaldale ja jätkus sealt ida suunas. Eesti põhjaranniku eelistamise põhjusena o ...

                                               

Keskmine rauaaeg

Keskmise rauaaja periood jaotatakse omakorda kaheks eriilmeliseks ajajärguks: rahvasterännuajaks 450–600 ja eelviikingiajaks 600–800. Keskmise rauaaja algust tähistab tarandkalmete osaline mahajätmine ning kangur- ja kivivarekalmete, Ida- ja Kagu ...

                                               

Kose aardeleid

Aare sisaldas kokku 1716 münti, 6 ehet, 6 plekitükki ja ühe tooriku 8.–12. sajandist. Kogumass oli 1.9 kg. Põhilise osa Kose aardeleiust moodustavad Saksa 1463 ja Inglise pennid 168, mis pärinevad vahemikust 10. sajandi lõpp kuni 12. sajandi algu ...

                                               

Kylfingid

Kylfingid oli tõenäoliselt läänemeresoome päritolu rahvas, kes oli aktiivne viikingiaegses Põhja-Euroopas. Mitmed õpetlased, sealhulgas Edgar V. Saks, Carl Christian Rafn, B. Briem ja Sigurdur Nordal toetavad seisukohta, mille kohaselt kylfingid ...

                                               

Linnusepiirkond

Traditsioonilise arusaama kõrval, mille kohalselt oli Eesti alal kuni 13. sajandi alguseni põhiliseks territoriaalseks üksuseks kihelkond, mis omavahel liitudes moodustasid maakondi, on mõned autorid pakkunud välja linnusepiirkondade olemasolu ja ...

                                               

Merevaigutee

Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse. Merevaigutee algus jääb Nero aega ja seda teed kasutati kuni aastani 150. Merevaiguteed on maininud ka Lennart Meri oma teostes "Hõbeva ...

                                               

Muinaskihelkond

Kihelkondade tekke aluseks võisid olla üksteisest looduslikult eraldatud ühtse hõimukuuluvusega piirkonnad. Selle kohta, kuidas neist moodustusid poliitilis-administratiivsed üksused, on pakutud erinevaid hüpoteese. Paul Johanseni järgi toimus se ...

                                               

Muinaskihelkondade loend maakonniti

Lemmu Lemmun, Laemund – selle lõunaosa kandis nime Pudiviru. Rebala Repel, Revelensis provincia. Samanimeline kihelkond asus ka Revalas. Askälä Askælæ Mahu Maum Alutaguse Alentagh

                                               

Narva keraamika

Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal. Keraamika kasutuselevõttu peetakse ka noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks Eestis. Tolleaegne keraamika oli robustne, põletusmaterjalis leidus paksu ki ...

                                               

Pikk-kääbas

Pikk-kääbas on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10. sajandil Loode-Venemaa, Kagu-Eesti, Ida-Läti ja Kirde-Valgevene alal. Nende rajajateks on sageli peetud slaavlastest krivitšeid, uuemal ajal aga ka läänemeresoomlasi ja baltlasi.

                                               

Puugnitsa kääpad

Puugnitsa kääpad on Võru maakonnas Setomaa vallas Puugnitsa külas asuvad neli kääbast. Kääpad arvele võetud arheoloogiamälestistena. Kääpa suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas 1. aastatuhande II poolde.

                                               

Rahvasterännuaeg

Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest. Eesti ajaloo periodiseerimise traditsiooni järgi on tegemist keskmise rauaaja osaga, mida tavaliselt paigutatakse aastatesse 450–600. Andres Tvauri dateeri ...

                                               

Raikküla kärajad

Raikküla kärajad olid Henriku Liivimaa kroonika kohaselt igal aastal Harjumaal toimunud ümbruskonna hõimude nõupidamised ehk kärajad. Kroonika mainib neid seoses Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu 1216. aasta rüüsteretkega Harjumaale: "Õndsa Neit ...

                                               

Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032. aastal Raudväravate juures toimunud lahing Ulf Ragvaldssoni juhitud Novgorodi vägede ja nende vastaste vahel, mis lõppes esimeste kaotusega. Lahingut on mainitud Novgorodi Nikoni ja Voskressenski kroonikas. ...

                                               

Rooma rauaaeg

Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas. Sellele eelnes eelrooma rauaaeg ja järgnes rahvasterännuaeg. Ajajärgu nimetus tuleb asjaolust, et sel ajal mõjutas Põhja-Euroopat Rooma tsivilisatsioon. Eesti alal dateeritakse rooma ...

                                               

Salme laevmatused

Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008. ja 2010. aastal leitud laevmatused. Kahe eelviikingiaegse neediridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Kõige ...

                                               

Sindi-Lodja asulakohad

Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis. Sindi-Lodja I asulakoht Pärnu jõe vasakul kaldal Reiu jõe suudme juures avastati 2000. aastal ja seal kaevati vahemikus 20 ...

                                               

Sope maa-alune kalmistu

Sope maa-alune kalmistu on venekirveste kultuuri kalmistu endises Sope külas Lüganuse kihelkonnas Tallinna–Narva maantee ja mere vahel, Purtsest ida pool, Sope oja kaldal. Kalmistu sai alguse umbes 2000 eKr.

                                               

Sossolid

Sossolid on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt. Valdava osa uurijate arvates elasid sossolid praeguse Eesti alal.

                                               

Tarandkalme

Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala. Mitme tarandiga kalmetes on need ehitatud üksteise külge. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, ...

                                               

Tartu linnus

Tartu muinaslinnus oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal. Mõnede ajaloolaste arvates on Tartu järjepidevalt arenenud I aastatuhande keskpaiku tekkinud muinaslinnusest keskaegseks linnaks ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →