ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 234



                                               

Friedrich Benjamin von Lütke

Krahv Friedrich Benjamin von Lütke oli saksa päritolu Vene meresõitja, admiral, geograaf, kirjanik, Tallinna sõjakuberner ja Avanduse mõisnik Virumaal.

                                               

Gotthard von Manteuffel (1690–1763)

Gotthard Johann von Manteuffel oli Eestimaa maanõunik, mõisnik. Ta oli muu hulgas Muuga, Kiltsi, Palvere, Liivi, Pajaka, Puurmani, Jõgeva mõisa omanik. Ajavahemikul 1756–1763 rajas ta Puurmani mõisa lähedal Kursi kiriku juurde Manteuffeli kabeli. ...

                                               

Arthur von zur Mühlen

Gotthard Kornelius Arthur von zur Mühlen oli Eestimaa maanõunik, Eestimaa rüütelkonna sekretär ja Piirsalu mõisnik, Mühlenite aadlisuguvõsa Piirsalu harust. Tema vanemad olid Piirsalu mõisnik Christian Ferdinand von zur Mühlen 1788–1837 ja Paulin ...

                                               

Joachim Heinrich von Oettingen

Joachim Heinrich von Oettingen oli Eestimaa mõisnik. 1754 ostis ta Wrangellide suguvõsalt Koonu mõisa. 1758 müüs ta mõisa Fabian Friedrich Wickhorstile.

                                               

Axel Oxenstierna

Sündis vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna 1551–1597 ja Barbro Axelsdotter Bielke 1556–1624 pojana. Tema isa oli aastatel 1585–1588 Tallinna ja Eestimaa asehaldur ja noorem vend, Tallinnas sündinud vabahärra Gabriel Gustafsson Oxenstierna 15 ...

                                               

Reinhold Rehbinder

Krahv Reinhold Fabian Rehbinder oli Eestimaa rüütelkonna peamees aastail 1878–1881. Tema vanemad olid Udriku, Imastu, Polli, Neeruti, Jõetaguse, Võduvere, Pala, Venevere ja Käravete mõisnik, maanõunik Karl Gustav von Rehbinderi 1793–1851 ja Ernes ...

                                               

Alfred Schilling

Alfred Karl Wilhelm Schilling 1861 Kuksema mõis – 12. november 1922 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi poliitik, III Riigiduuma koosseisu saadik. Schilling õppis Tallinna Toomkoolis ja Viljandi Maagümnaasiumis ning aastatel 1880 ...

                                               

Hermann Soye

Hermann Soye oli Eestimaa aadlik, 15. ja 16. sajandi vahetuse mõjukamaid Harju-Viru rüütelkonna liikmeid. Hermann oli Otto Soye poeg. Esimest korda mainiti teda 1467. aastal, mil ta omandas kaks majapidamist Kuusalu kihelkonnas. 1486. aastal main ...

                                               

Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)

Vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen 1685 – 7. märts 1736 Tallinn) oli baltisakslasest Rootsi sõjaväelane ja Eestimaa rüütelkonna peamees. Hans Heinrich von Tiesenhausen sündis Rootsi kindralmajori, Porkuni, Kohala, Kose-Uuemõisa, Vana-Harmi ...

                                               

Claes Tott

Krahv Claes Åkesson Tott oli Rootsi poliitik ja diplomaat. Ta sai 20. märtsil 1652 Rootsi krahvtiitli nr 16 ja Karleborgi soome Kaarlepori ehk Uusikaarlepyy krahvkonna Pohjanmaal, oli ülemkammerhärra 10. juuli 1653, riiginõunik 3. oktoober 1653, ...

                                               

Adam van der Weyde

Adam van der Weyde oli Venemaa jalaväekindral, Preobraženskoje polgu general en chef, Sõjakolleegiumi viitsepresident ja Püha Andrease ordeni kavaler.

                                               

Heinrich Johann von Winkler

Heinrich Johann von Winkler sündis Rakvere Kolmainu koguduse pastori Abraham Nicolaus Winkleri 1762−1848 pojana. Hariduse omandas Rakvere kreiskoolis ja aastatel 1812−1816 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Seejärel tudeeris kuni 1819. aastani Tart ...

                                               

Adila mõis

Mõisa on esimest korda mainitud 1586. aastal, kui see kuulus Risbiteritele. Pärast Põhjasõda läks mõis Hoyningen-Huenede valdusse, 1843. aastal omandasid mõisa von Stackelbergid ja 1887. aastal said mõisa omanikuks Ungern-Sternbergid. 20. sajandi ...

                                               

Anija mõis

Anija mõis saksa keeles Hannijöggi, hiljem Annia asutati pärast 1355. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated 1482. aastast, mil mõis kuulus rüütel Hermann Zoegele. Zoegede kätte jäi mõis kuni 1671. aastani, mil selle ostis Liivimaa maamars ...

                                               

Aruküla mõis (Harju-Jaani)

Aruküla mõis loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks. 1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks. 1766. aastal sai mõisaomanikuks Karl Gustav von Baranoff 1713–1796. Baranoffidele: Peter von Baranoff 1748–1807, Karl Georg von Bara ...

                                               

Aruvalla mõis

Aruvalla mõis oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Rae valda. Mõis rajati 17. sajandil Kose-Uuemõisa mõisast eraldatud osast. Mõisa esimesed omanikud olid Rechenbergid. Aastal 1678 läks mõis Hans Heinrich ...

                                               

Atla mõis (Juuru)

Mõisat on esimest korda mainitud 1422, kui selle omanik oli Hans van Treyden. 16.–17. sajandil valdasid mõisat Dückerid. Pärast Põhjasõda valdasid mõisat Maydellid ja Helffreichid ning aastatel 1873–1919 kuulus see Barlöwenitele. Viimane mõisnik ...

                                               

Haabersti mõis

Haabersti mõis oli praeguse Tallinna linna alal asunud linnamõis. Haabersti mõis paiknes praeguse loomaaia peasissepääsu kohal kahel pool Paldiski maanteed. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit. 1561. aastast on seda piir ...

                                               

Haabneeme mõis

1626. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Tallinna apteekrile Johann Burchardile juba 1615 pandivaldusena olnud Haabneeme mõisa 300 riigitaalri äramaksmisel pärusomandiks. Johann Burchardi pärijad müüsid Haabneeme mõisa 1661. aastal maanõu ...

                                               

Haiba mõis

Haiba mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Saue valla Haiba küla maadele. Esimesed teated Haiba mõisast saksa keeles Haiba on meieni jõudnud 1672. aastast, kui ta oli Ruila mõisa osa. 17. ...

                                               

Hatu mõis

Hatu mõis oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Harjumaale Risti kihelkonda, nüüdisajal asub Harju maakonnas Lääne-Harju valla territooriumil.

                                               

Hõreda mõis

Mõisa tekkimist on mainitud 1627. aastal, kui Sikeldi ja Lellapere mõisast eraldatud Hõreda müüs 1626. aastal Kaarli mõisa omanik Karl Hastfer Hõreda küla maanõunikule ja Eestimaa rüütelkonna peamees vabahärra Berend Taubele 3000 taalri ja 1 loe ...

                                               

Härgla mõis

Härgla mõis oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile. Härgla mõisa on esmakordselt mainitud 1516. aastal, kui see kuulus Maydellide aadlisuguvõsale. 17. sajandil oli mõis ...

                                               

Ingliste mõis

Ingliste mõisa on esmakordselt mainitud 1526. aastal, mil see kuulus Anrepite suguvõsale. Keskajal asus seal arvatavasti kivist peahoonega linnus. 1724 läks mõis Karl Friedrich Johann von Staali omandusse, kelle järeltulijatele kuulus mõis kuni 1 ...

                                               

Jaanika mõis

Jaanika mõis oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal., tänapäeva Jaanika küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas. Mõisast on teateid alates 17. sajandist Jonick, Laitse, hiljem Munalaskme kõrvalmõis. Mõis kuulus Ulrichi, Mohrenschildti perekonna ...

                                               

Juuru kirikumõis

Juuru kirikumõis oli kirikumõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.

                                               

Juuru mõis

Juuru mõisa mainitakse esimest korda 1682. aastal, kui Maidla mõisa karjamõisa, mis ühes Maidla mõisa ja Helda karjamõisaga omandas Otto Reinhold Taube. Edaspidi kujunes Juuru Maidla kõrvalmõisaks, mis omanike vahetuse läbi lahutati Maidlast alle ...

                                               

Jõelähtme mõis

Jõelähtme mõis oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Jõelähtme valda. Mõisat mainiti esimest korda 1482. Mõis oli 17. sajandi lõpuni Zoegede suguvõsa käes. Valdav osa mõisa maadest asus praeguse Jõelä ...

                                               

Järlepa mõis

Järlepa mõis eraldati Seli mõisast 1688. aastal ning selle rajajaks oli Johann Andreas von der Pahlen. Mõisal on olnud mitmeid omanikke: 1785 – Axel Eberhard Reimers 1880 – Otto Grünewaldt 1728 – Axel Caspar Reimers 1803 – Otto Wilhelm von Krusen ...

                                               

Kambi mõis (Harju-Jaani)

Kambi mõis oli Raasiku mõisa kõrvalmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Raasiku valda. Mõis rajati keskajal ja esimest korda on seda mainitud 1565. aastal.

                                               

Kaunissaare mõis

Kaunissaare mõis oli poolmõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Anija valda. Keskajal oli hilisema Kaunissaare mõisa alal piiskopimõis, mida on esimest korda mainitud 1346 curia nostra Kaunizaar; ühtlasi oli s ...

                                               

Kehra mõis

Mõis rajati 1620. aastal Hans Kriedti poolt. Mõis asutati Jägala jõe äärde varasema veskikoha asemele. Esimeseks omanikuks oli Heinrich Bade. Juba 1637. aastal sai mõisa omanikuks Johan De la Gardie. Edasi vahetusid Kehra mõisa omanikud üsna sage ...

                                               

Kehtna mõis

Kehtna mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.

                                               

Keila pastoraat

Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas. 1862. aastal püstitati kirikumõisa juurde Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mille rahastaja oli Kumna mõi ...

                                               

Keila-Joa mõis

Keila-Joa mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa maad Lääne-Harju ja Harku valla territooriumile Harju maakonnas. Mõisa süda asus Keila-Joal.

                                               

Kernu mõis

Kernu mõis oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saue valla Harju maakonnas. Mõisakeskus paiknes Kohatu külas.

                                               

Kiiu mõis

Kiiu mõis oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Harju maakonna Kuusalu valla territooriumile.

                                               

Kirimäe mõis (Kose)

Kirimäe karjamõis asus praeguse Kose valla Karla küla lõunaosas paiknenud Kirimäe küla aladel. 1583. aastal mõisastas Uuemõisa mõisa omanik Wolmar Tuwe a Neuenhof Tuve Kirimäe küla ja muutis selle karjamõisaks. 1586 müüs Robert von Taube, hilisem ...

                                               

Kiviloo mõis

Kiviloo mõis oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Raasiku valla territooriumile Harju maakonnas. 1584. aastal läänistati mõis piiskop Christian Agricolale. 1842. aastal omandasid mõisa Stackelbergid, kel ...

                                               

Kodila mõis

Kodila mõis kuni 1876. aastani rüütlimõis, seejärel aga poolmõis Rapla kihelkonnas Harju kreisis. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.

                                               

Kohatu mõis

Kohatu mõis tekkis samanimelise põlisküla kõrvale. Kohatu mõisa esmamainiti 1475. aastal. 17. sajandi alguses oli mõis Neukirchide suguvõsa omanduses. Aastal 1637 eraldati mõisa veskikoht iseseisvaks Uue-Kohatu ehk Kernu mõisaks. 1639 omandas Koh ...

                                               

Kohila mõis

Kohila mõis oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval asub endine mõisasüda Kohila alevis Kohila vallas Rapla maakonnas. Kohila mõisat on esimest korda mainitud aastal 1438. Mõisa härrastemaja on ehitatud 19. sajandi I veerandil ja ...

                                               

Kolga mõis

Kolga mõis oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Harju maakonda Kuusalu valla territooriumile. Mõisa endine keskus asub Kolga alevikus.

                                               

Kostivere mõis

Kostivere mõis oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Andmed Kostivere küla kohta pärinevad muinasajast, seda on mainitud Kostæueræ nime all Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Varasemad teated Kostivere mõisa olemasolust pärinevad 1379. aast ...

                                               

Kuimetsa mõis

Kuimetsa mõisa mainitakse esimest korda 1345. aastal. Mõisahoone ehitati arvatavasti 15. sajandi alguses välja kolmekorruselise tornlinnusena, mille kahte nurka kaunistasid väikesed konsooltornid. Linnus purustati Liivi sõjas 1574. aastal. Veel 1 ...

                                               

Kuusiku mõis

Esimesed teated Kuusiku mõisast pärinevad aastast 1467, mil see kuulus Wrangellidele. Keskajal asus mõisas tõenäoliselt vasallilinnus. Aastatel 1544–1666 moodustas Kuusiku mõis ühise majapidamise Sikeldi mõisaga. Wrangellide omanduses püsis mõis ...

                                               

Kõltsu mõis

Kõltsu mõis oli suvituskoht ja poolmõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Laulasmaa küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

                                               

Kõnnu mõis (Kuusalu)

Kõnnu mõis oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas. 16.–17. sajandil oli mõis Kolga mõisa karjamõis. Rüütlimõisaks sai see 1696. aastal.

                                               

Kädva mõis

Kädva mõis oli 1876. aastani rüütlimõis, hiljem poolmõis Juuru kihelkonnas Harju kreisis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.

                                               

Käesalu mõis

Käesalu mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jäävad selle valduse kunagise mõisa- ja talumaad Keila valla territooriumile Harju maakonnas. Mõisasüda asub tänapäevase Käesalu küla piirides.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →