ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 228



                                               

Vastse-Kuuste vald

Vastse-Kuuste vald oli vald Põlva maakonnas. Vastse-Kuuste vald sai omavalitsusliku staatuse 23. oktoobril 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega. 22. oktoobrist 2017 ühines Vastse-Kuuste vald Ahja, Laheda, Põlva ja Mooste vallaga ...

                                               

Vastseliina vald

Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas. Valla pindala oli 22 277.8 hektarit. Vastseliina valla naabervallad olid Haanja, Lasva, Meremäe, Misso ja Võru vald. 30. detsembril 1991 sai Vastseliina külanõukogust taas Vastseliina vald. Valda läbis Ta ...

                                               

Veriora vald

Veriora vald oli vald Põlva maakonnas. Vald paiknes endiste Räpina, Põlva ning Rõuge kihelkondade maa-alal. Nõukogude perioodil tegutses hilisema valla alal Veriora külanõukogu. Veriora valla omavalitsuslik staatus kehtestati 4. juunist 1992. 28. ...

                                               

Vigala vald

Vigala vald oli vald Rapla maakonnas. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus otsustati 2016. aasta detsembris ühineda Vigala valda Märjamaa vallaga. Vigala valla senisel territooriumil moodustati Vigala osavald. Vigala vallas oli 27 küla: Arast ...

                                               

Vihula vald

Vihula vald oli vald Lääne-Virumaal. Vald liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Haljala vallaga. Vihula vallavanem oli Annes Naan.

                                               

Vinni vald (1990)

Vinni vald oli vald Lääne-Virumaal. 23. oktoobril 1990 kinnitati selle omavalitsuslik staatus ning alates 1. novembrist 1990 astus Vinni vald omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Viimane vallavanem oli Rauno Võrno, volikogu esimees Meelis Mai ...

                                               

Võnnu vald

Valla peamisi vaatamisväärsusi oli Võnnu kihelkonnakirik, mis on Eesti suuremaid maakirikuid. Praeguse väliskuju sai kirik põikhoone lisamisega 1871. aastal. Samas on kivikirik algsel kujul ehitatud ilmselt juba Tartu piiskop Hermann von Buxhövde ...

                                               

Võru vald (1991)

Võru vallas on 35 küla: Hannuste, Juba, Kasaritsa, Kirumpää, Kolepi, Koloreino, Kusma, Kärnamäe, Käätso, Lapi, Lompka, Loosu, Meegomäe, Meeliku, Mõisamäe, Mõksi, Navi, Nooska, Palometsa, Puiga, Raiste, Raudsepa, Roosisaare, Räpo, Sika, Tagaküla, ...

                                               

Vändra

Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas. Vändra oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks. Vändra alevis oli 2011. aasta 1. jaanuaril 2312 elan ...

                                               

Vändra vald

Vändra vald oli vald Pärnu maakonnas. Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks. Valla pindala oli 642 km². Enne Kaisma valla liitumist 2009 oli pindala 458.2 km². Elanike arv enne Ka ...

                                               

Ülenurme vald

Ülenurme vald oli aastatel 1990–2017 vald Tartu maakonnas. Vald jäi Tartu linnast vahetult lõunasse, selle keskus oli Ülenurme alevik. Ülenurme vald loodi 1990. aastal Ülenurme külanõukogu põhjal. 2017. aastal otsustas Vabariigi Valitsus liita Ka ...

                                               

Eesti Ingeri

Eesti Ingeri oli Eesti Vabariigi Virumaa koosseisu kuuluva Narva-taguse osa – ajaloolise Ingerimaa äärmine lääneosa. Eesti-Ingeri ala vastas täpselt Narva valla alale, v a Narva linna ala, sest nii ajaloolise Ingerimaa edelapiir kui ka Narva vall ...

                                               

Kallivere kirik

Kallivere kirik oli luteri kirik Eesti Ingeris Kalliveres. Kiriku projekti tegi arhitekt Nikolai Ševeljov 1930. aastal. Hoonele pandi nurgakivi 16. mail 1931, hoone pühitseti sisse 25. oktoobril 1931. Hoone pole tänapäevani säilinud, kiriku kohal ...

                                               

Kullaküla

Kullaküla on endine küla Ingerimaal; praeguse Leningradi oblasti alal. Asus Narvast 20 km põhja pool Kullajõe kaldal. Elanikud olid peamiselt ingerisoomlased. Küla hävis Teise maailmasõja lõpus. Tartu rahu piir kulges mööda Kullajõge, jagades kül ...

                                               

Novaja Fjodorovka

Novaja Fjodorovka oli küla Viru Ingeris Vaivara kihelkonnas; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis. Tartu rahulepingu järgi jäi küla Eesti territooriumile.

                                               

Odrasaare

Odrasaare oli küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Bolšoi Lutski külaasunduses. 2000. aastal külastaatus tühistati, seoses elanike arvu vähesusega. 1920. aasta Tartu rahulepinguga läks küla Eesti Vabariigile, kus see moodustas osa ...

                                               

Tõrvala

Ajalooliselt jäi Tartu rahulepingu järgi küla Eesti territooriumile Eesti-Ingeri territooriumile Virumaa ja Vaivara kihelkonna Narva valda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ...

                                               

Vanaküla (Leningradi oblast)

Vanaküla ; soome Vanhakylä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Rosona jõe ääres. Külas elas 2010. aastal 22 inimest.

                                               

Väike-Ropsu

1920. aasta Tartu rahulepinguga läks küla Eesti Vabariigile, kus see moodustas osa Eesti Ingerist ja kuulus Vaivara kihelkonna Narva valda ja Viru maakonna Narva valda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks vald ...

                                               

Väiküla

Väiküla ; vene keeles Венекюля, soome keeles Väikylä) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Rosona jõe kaldal. 1920. aasta Tartu rahulepinguga läks küla Eesti Vabariigile, kus see moodustas osa Eesti Ingerist ja kuulus Vaivara ...

                                               

Väiküla Püha Nikolai kirik

Väiküla Püha Nikolai kirik oli õigeusu kirik Virumaal Kallivere külas. Hoonele pandi nurgakivi 27. aprillil 1921, hoone pühitseti sisse 1922. Kirikut kasutas Väiküla Püha Nikolai kogudus. Kogudusele kuulus ka Vanakülas olev õigeusu kabel. Hoone p ...

                                               

Väiküla Püha Nikolai kogudus

Väiküla Püha Nikolai kogudus oli EAÕK kogudus Virumaal Väikülas. Kogudus kasutas alates 1926. aastast Väiküla Püha Nikolai kirikut. Enne oma koguduse moodustamist kuulusid Väiküla eesti ja isuri õigeusklikud Narva Nikolai koguduse alla. Pärast ki ...

                                               

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur oli ametikoht Eestimaal. Eestimaaga kattuvat kuberneri tegevuspiirkonda nimetati Eestimaa kubermanguks.

                                               

Reinhold von Buxhoeveden

Reinhold von Buxhoeveden oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541. Ta oli teine Buxhoevedenide soost Saare-Lääne piiskop. Buxhoeveden sündis tõenäoliselt 1480. aastate alguses, tõenäoliselt pärines ta Tartu piiskopkonnast. Ta immatrikuleeriti 1501. aast ...

                                               

Gottfried

Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop. Tsistertslaste ordu mungana oli ta eelnevalt Himmelspforte bei Naumburgi prior ja Dünamünde Daugavgrīva tsistertslaste kloostri abt. Saaremaa piiskopiks valiti ta Riia piiskopi Alberti poolt vii ...

                                               

Hartung

Hartung oli Saare-Lääne piiskop 1310–1321. Teda on 16. juunil 1302 mainitud Riia peapiiskopi otsuses Saare-Lääne piiskopi Konrad I ja ordu vahelises tülis kui Saaremaa kanoonikut. 1309 on teda mainitud kui Saaremaa toomhärrat, kes saatis Riiga Gr ...

                                               

Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)

Heinrich I oli Saare-Lääne piiskop 1234–1260. Heinrich oli dominiiklane Jutlustajate Vendade Ordu liige. Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm nimetas Heinrichi Saare-Lääne piiskopi ametisse 28. veebruaril 1234 ning ordineeris ta piiskopiks 10. sep ...

                                               

Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)

Heinrich II oli Saare-Lääne piiskop 1290–1294. Teda on mainitud Kuramaa piiskopi kirjas 10. mail 1290 kui Lihula piiskoppi. Heinrich II loovutas 1292 Liivi ordule Pärnu jõe ääres asunud ala asus Pyronowe ja Corbe kandis. 30. aprillil 1293 saavuta ...

                                               

Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)

Heinrich III oli Saare-Lääne piiskop 1374–1381. Tal oli õde Alheydis Alheid. Heinrich III oli 1370–1374 Schleswigi piiskop Heinrich II. Ta määrati ametisse 30. jaanuaril 1370.

                                               

Hermann I (Saare-Lääne piiskop)

Hermann I de Bekeshoevede oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285. Hermann pärines Buxhoevedenide suguvõsast. Hiljem on Saare-Lääne piiskoppidest pärinenud sellest suguvõsast Reinhold von Buxhoeveden. Piiskop Hermann pühitseti ametisse 20. augustil 126 ...

                                               

Hermann II (Saare-Lääne piiskop)

Hermann II Osenbrugge oli Saare-Lääne piiskop 1338–1362. Hermann Osenbrugge oli Saare-Lääne piiskopkonna kanoonik. Ta määrati paavst Benedictus XII poolt 23. veebruaril 1338 Saare-Lääne piiskopiks. 30. aprillil 1338 vabastas paavst ta kohustusest ...

                                               

Jodokus Hoenstein

Jodokus Hoenstein oli Saare-Lääne piiskop 1458–1471. Hoenstein oli pärit Gdańskist Danzig. Ta asus 1435 õppima Rostocki ülikoolis, sai 1438 baccalaureus artiumi kraadi, siirdus 1441 Leipzigi ülikooli, kus sai 1442 magistriks. 30. märtsil 1445 on ...

                                               

Jakob (Saare-Lääne piiskop)

Jakob oli Saare-Lääne piiskop 1322–1337. Jakob oli Tartu piiskopkonna skolastik. Ta nimetati paavst Johannes XXII poolt Avignonis piiskopiks 3. märtsil 1322 ja ordineeriti 14. märtsil 1322 Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopi Bérenger de Frédoli ...

                                               

Johannes I (Saare-Lääne piiskop)

Schutte oli 1394 Prahas jurist. 16. septembril 1394 on teda mainitud kui "maksu maksjat". Ta oli 23. juulist 1417 – 1432 Tartu dekaan. Johannes Schutte vend Gottschalk Schutte oli Kuramaa piiskop. Tal olid veel vend Augustyn ja õde. Schuttet main ...

                                               

Johannes II (Saare-Lääne piiskop)

Johannes II Creul oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457. Creul oli Gdański juristi ja hilisema raehärra Peter Creuli poeg. Tal olid vennad Albrecht, Peter ja Antonius. Creul oli Saksa ordu liige. Creul immatrikuleeriti 12. mail 1420 Rostocki ülikooli ...

                                               

Johannes III (Saare-Lääne piiskop)

Ajavahemikus 14.–21. novembrini 1491 valis Saare-Lääne toomkapiitel Orgase piiskopiks. Seejärel siirdus ta Rooma, et endale paavsti kinnitus hankida, samuti saavutas ta Riia linna interdikti alt vabastamise. 26. märtsil 1492 kinnitas Innocentius ...

                                               

Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)

Johannes IV Kievel oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527. Kievel pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba 13. sajandil. Ta võis pärineda Tartu piiskopkonnast, kus Kersten Kievel ostis 1517. aastal endale Suur- ja Väike-Aakar ...

                                               

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen oli Kuramaa piiskop 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop 1541/1542–1560. Tema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg. Ta sündis Hadenhausenis M ...

                                               

Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)

Winrich von Kniprode oli Saare-Lääne piiskop aastatel 1385–1419. Ta oli samanimelise Saksa ordu kõrgmeistri vennapoeg, kes kostis paavst Urbanus VI-le 1379 tema eest. Kniprode õppis Bologna ülikoolis ja oli 1368 Bologna kanoonik. 1371 siirdus ta ...

                                               

Konrad I (Saare-Lääne piiskop)

Konrad I oli Saare-Lääne piiskop 1294 –1307. 1298 vallutasid ordu väed Saaremaa ja Haapsalu ning piirasid Lihulat, kus viibis piiskop. Konrad I saatis augustis 1299 Saksa ordule memorandumi, milles kirjeldas Saare-Lääne piiskopkonna olukorda. 130 ...

                                               

Konrad II (Saare-Lääne piiskop)

Konrad II oli Saare-Lääne piiskop 1363–1374. Konrad II kinnitati paavst Urbanus V poolt Saare-Lääne piiskopiks 24. juulil 1363. Ta oli varem Saare-Lääne piiskopkonna dekaan ja vikaar. Talle võib omistada Tallinna rae poolt 1364. aastal piiskop He ...

                                               

Christian Kuband

Christian Kuband oli Saare-Lääne piiskop 1423–1432. Kuband oli Riia peapiiskopi Henning Scharpenbergi sugulane. Ta kuulus premonstratensiaanlaste ordusse. Kuband oli Wrocławi Breslau Vincenti kloostri abt ja Rooma San Alessio kloostri abt commend ...

                                               

Ludolf Grove

Ludolf Grove oli Saare-Lääne piiskop 1449–1458 koos Johannes Creuliga, kuid Saare-Lääne piiskopkonna kapiitel oli ta valinud piiskopiks 1438. või 1439. aastal. Grove oli 1423–1425 Saare-Lääne piiskopkonna kanoonik ja toomhärra, 1429–1438 oli ta S ...

                                               

Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423. Schuwenflug oli pärit Warmiast Pasymist Passenheim. Ta oli 1398–1416 notar. Augustis 1404 ja jaanuaris 1405 mainiti teda Padovas. 1405 sai temast arstiteaduste doktor. 1411–1416 oli ta Warmia ...

                                               

Georg von Tiesenhausen

Georg von Tiesenhausen oli Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1528–1530. Tiesenhausen oli Ergli Erlaa mõisniku Detlef von Tiesenhauseni poeg. Ta immatrikuleeriti 1515 Rostocki ülikoolis, sai aprillis 1517 magister artium i kraadi. ...

                                               

Peter Wetberg

Peter Wetberg põlvnes Liivimaa vasallisuguvõsast. Tal olid vend Erik ja õde, tema õetütar oli Conradt Ixkulli abikaasa. Wetberg immatrikuleeriti 16. juulil 1439 Rostocki ülikoolis. Isand Peter Wetbergiks nimetatu Dns. Petrus Wetberch oli Rostocki ...

                                               

Tartu piiskop

Tartu piiskop oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558. Mõnikord alustatakse Tartu piiskoppide loendit Theoderichi nimega, kes määrati Eestimaa piiskopiks asukohaga Lihulas 1211. aastal. Kuid tema ei jõudnud tegelik ...

                                               

Albrecht Hecht

Albrecht Hecht oli 1378. aastal Tartu toomkapiitli poolt valitud piiskop, kes sai 1379. aastal kinnituse Avignoni paavstilt, kuid kes ei suutnud oma võimu Tartu piiskopkonna üle hoida. Hechti päritolu kohta pole lähemat infot. Ta oli Tartu toomhä ...

                                               

Johann Blankenfeld

Johann Blankenfeld oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.

                                               

Christian Bomhower

Christian Bomhower oli Tartu piiskop aastatel 1514–1518. Christian Bomhoweri vanemad olid Hans Bomhower ja Gertrud Hoveken. Tema pere geograafiline päritolu on teadmata, kuid 1469. aastaks olid nad asunud elama Tallinna. Bomhower sündis tõenäolis ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →