ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 222



                                               

Timotheus Polus

Timotheus Polus käis Halles koolis ja immatrikuleeriti 1610 Leipzigi ülikoolis. 1623. a. õppis ta Strasbourgi ülikoolis. Kõige hiljemalt 1628. a. märtsis saabus ta Tallinna. Tallinna Gümnaasiumi asutamisega 1631. a. sai temast kohe selle poeesiap ...

                                               

Matthias von Porten

Matthias von Poorten, rootsipäraselt Mattias von Porten oli Rootsi riigiametnik, Tallinna asehaldur 1690– 1700.

                                               

Hermann von Radingh

Hermann Gustav von Radingh oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane. Ta oli riiginõunik 1799, Eestimaa kubermangu asekuberner 11. septembrist 1797 kuni 6. jaanuarini 1809, tõeline riiginõunik, Minski tsiviilkuberner 1810. aastast kuni 21. ma ...

                                               

Adolf von Rauch

Georg Adolf Dietrich von Rauch oli baltisakslane ja pastori poeg. Õppis TÜ arstiteaduskonnas 1806–1811, meditsiinidoktor 1811, väitekiri De initiis morborum, cum appendice sistente duas morborum chirurgicorum historias. Vabapraktiseeriv arst Tall ...

                                               

Johan de Rodes

Johan de Rodes oli Rootsi kaubandustegelane. Ta oli 1652–1655 Rootsi kuninglik komissar kaubandusvolinik Moskvas. Ta on tuntud oma Moskvas oleku ajal kuninganna Kristiinale saadetud üksikasjaliste aruannete poolest Moskva tsaaririigi kaubanduse j ...

                                               

Wilhelm Sabler

Thomas Wilhelm Friedrich Sabler oli baltisakslane. Õppis 1819–1823 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, meditsiinidoktor TÜ, 1823, väitekiri "Specimen inaugurale medico-chirurgicum, sistens observationes et animavedversions de coxolgia, quod, consen ...

                                               

Johan Schalbrick

Johan Schalbrick oli teadaolevalt esimene Ameerikasse jõudnud eestimaalane. Schalbrick pärines rootsiaegsest Eestimaa linnast Reval ehk Tallinnast ja oli ametilt trummar teistel andmetel trompetimängija, Rootsi sõjaväe ohvitser. Ta jõudis 1654. a ...

                                               

Adam Schrapfer

Adam Christiansson Schrapfer oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane. Ta oli Poola-Rootsi sõja ajal Rootsi kuninglik kindralsõjakomissar Tallinnas, ooberst ja asehaldur Haapsalus ja 1623. aastast Riia asehaldur. 1626. aastal kinkis Rootsi kuninga ...

                                               

Christer Somme

Christer Abrahamsson Somme Зомме ; suri u 1618 Taanis või Pommeris) oli Rootsi sõjaväelane ning Göberga ja Rolfsdorpi isand. Ta oli Poola-Rootsi sõja ajal 19. maist 1600 Södermanlandi hertsog Karli Liivimaal asunud Smålandi jalaväe peamees ja lan ...

                                               

Carl August Tanton

Nissi kiriku orel II/19 1840 Martna kiriku orel I/4+2 1846 Lihula kiriku orel I/6? Kullamaa kiriku orel I/12 1854 Carl August Tanton oli ehitanud ajavahemikul 1840-1859 paljudesse kirikutesse oreleid, kuid nad pole säilinud originaalsel kujul.

                                               

Tõnu Walk

Anton Waldmann Mihkli poeg Walk ; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.

                                               

Gottlieb Welté

Gottlieb Christian Welté sündis andekate vanemate lapsena. Tema isa Johann Welté oli tunnustatud fagotimängija ning töötas Mainzis kuurvürsti teenistuses kammerteenrina. Lisaks on leitud materjale, kus temast räägitakse kui maalikunstnikust. Nõnd ...

                                               

Ferdinand Johann Wiedemann

Ferdinand Johann Wiedemann 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Wiedemann oli polüglott, ta tundis enam kui kahtkümmend keelt.

                                               

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus. Mõistet kubermang Gouvernement kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefl ...

                                               

23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)

23. jalaväediviis oli Venemaa keiserliku sõjaväe jalaväediviis. 23. jalaväediviis osales 1812. aasta isamaasõjas Napoleoni vastu ja oli Orenburgi üksik korpuse väeüksus. Pärast sõjaminister Dmitri Miljutini sõjaväereformi ja sõjaväeringkondade mo ...

                                               

1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus

Ülevenemaaline algkoolide loendus toimus 1911. aasta 31. jaanuaril Venemaa keisririigis. Loendus hõlmas nii linnade kui maapiirkondade kõiki algkoolitüüpe, v.a. kõrgema astme algkoolid. Loenduse andmed annavad ülevaate tsaariaja lõpu Eesti alghar ...

                                               

AS Franz Krull

AS Franz Krull oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus Tallinna, kus ar ...

                                               

Autonoomne Eestimaa kubermang

Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni autonoomia saanud Eestimaa kubermang Venemaa keisririigi koosseisus. Kubermangu kubermangukomissari varem oli kubermangul kuberner määras Venemaa Ajutine Valitsus Jaan P ...

                                               

Bekkeri laevatehas

Bekkeri laevatehas "Böcker ja Ko." vene keeles Ревельский судостроительный завод Русско-балтийского судостроительного и механического акционерного общества, "Бекеръ и К о rajati aastatel 1912–1914 Tallinnas Kopli poolsaare edelaranniku keskossa V ...

                                               

Drümpelmanni masinatehas

Drümpelmanni masinatehas oli aastatel 1828–1901 Tallinnas, Juhkentali piirkonnas tegutsenud tööstusettevõte. Drümpelmanni masinatehas valmistas masinaid ja masinaosi kalevi-, paberi- ja peeglivabrikute jaoks ning põllutööriistu ja -masinaid, hilj ...

                                               

Eesti postijaamade loend

Eesti postijaamade loend on loetelu Eestimaal, Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus tegutsenud postijaamadest. Eesti- ja Liivimaale jõudis Rootsi postijaamade võrgustik 1638. aastal, peatselt pärast Rootsi kuninganna Kristiina eestkosteva ...

                                               

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus

Eestimaa kubermangu kohtukorraldus on ülevaade õigusmõistmiskorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

                                               

Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu

Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu oli 1906-1917 Eestimaa kubermangus tegutsenud nõukogu, mis registreeris seltse ja ühingud ning tegi nende üle järelevalvet. Nõukogu asutati 4. märtsil 1906 ukaasi alusel. Nõukogu esimees oli Eestimaa kuber ...

                                               

Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse poolt vkj 4. märtsil/ukj 17. märtsil 1917. aastal pärast Venemaa Keisririigi kuberneri ametist tagandamist kubermangu ametisse määratud kõrgeim r ...

                                               

Keila–Paldiski raudteelõik

Keila–Paldiski raudteelõik on 20.8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel. Elektrifitseeritud kogu trassi pikkuses. Kuulub Eesti Raudteele. Tänaseks Keila–Paldiski raudtee äärde r ...

                                               

Klooga raudteejaam

Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus. Raudteejaam asub laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee ääres 35.9 km kaugusel Balti jaamast. Kloogal peatuvad Elroni Tallinnast Paldiskisse ja Kloogarannale sõi ...

                                               

Kreiskool

Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumile. 1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa ...

                                               

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium saksa keeles Des Liefländischen Ober Consistorii moodustati Rootsi kuningriigi Idamereprovintsis Liivimaa provintsis 18. märtsil 1633 Liivi- ja Ingerimaa ni ...

                                               

Paldiski raudteejaam

Paldiski raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Paldiskis. Jaam asub laiarööpmelise Keila–Paldiski raudtee ääres 48 km kaugusel Balti jaamast. Paldiskis on Elektriraudtee rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil Tallinna–Paldi ...

                                               

Pääsküla raudteejaam

Pääsküla raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Raudteejaam asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudteel 11 km kaugusel Balti jaamast. Reisirongide peatusena jääb Pääsküla Kivimäe ja Laagri raudteepeatuse vahele. Ele ...

                                               

Saue raudteepeatus

Saue raudteepeatus on raudteepeatus Harju maakonnas Saue linnas. Peatuskoht asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 19 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Padula ja Valingu raudteepeatuse vahele. Ümberistumisvõimalus on Saue linnas Ku ...

                                               

Tallinna–Keila raudteelõik

Tallinna–Keila raudteelõik on 26.8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna ja Keila raudteejaama vahel. Raudteelõik on 19.5 kilomeetrit kahe- ja 7.3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu raudtee pikkuses. Kuulub Eesti Raudtee ...

                                               

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis kogupikkusega 211 km. Olulise osa raudtee koormusest moodustavad Venemaalt Tallinna ja selle lähiümbruse sadamatesse Muuga, Tallinna ja Paldiski sadam, samuti Sillamäe sadamasse, suund ...

                                               

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 1803−1918.

                                               

Valga–Koidula raudteelõik

Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis. Alates 2001. aasta kevadest märtsist, kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.

                                               

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond

VELK Eestimaa konsistooriumiringkond oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus. Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis vastavalt 1832. aasta 28. detsembr ...

                                               

Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend

Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend Eesti territooriumil asuvad apostliku õigeusu kogudused allusid aastatel 1721–1917 Vene Õigeusu Kiriku kõrgeimale valitsusorganile - Pühimale Valitsevale Sinodile.

                                               

Üldhoolekandekolleegium

Üldhoolekandekolleegium oli Vene keisririigi kubermangudes hoolekande-, tervishoiu- ja haridusküsimustega tegelev kubermanguvalitsuse asutus. Keisririigis asutati esimesed kolleegiumid 1775 Katariina II ajal. Liivi- ja Eestimaal asutati esimesed ...

                                               

Harku mõis

Liivi ordule kuuluvat Harku mõisa saksa keeles Hark on esmamainitud 1372. aastal. Keskajal asus kivist väikelinnusena välja ehitatud mõisas Tallinna asekomtuuri residents. 1679. aastal läks mõis Uexküllide valdusse, kes alustasid 18. sajandi algu ...

                                               

Humala mõis

Humala mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Harku valda, tänapäeva Humala küla lähedale.

                                               

Hüüru mõis

Hüüru mõis oli Harku mõisa karjamõis, mis rajati 1560. aastal Vääna jõel paiknevale Harku mõisa veskikohale. Omanikuks või rentnikuks Konstantin von Weymarn. Aastast 1925 kasutas mõisahoonet Harku kool. Hüüru 6-klassilises koolis õppis 1939. aast ...

                                               

Jõgisoo mõis

Jõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saue valda, tänapäeva Jõgisoo küla lähedal.

                                               

Jälgimäe mõis

Jälgimäe mõis oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas. Tänapäeval asub see Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe küla lähedal.

                                               

Keila mõis

Keila mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisa peahoone Keila linna territooriumile Harju maakonnas. Mõisa piiritusetehase varemed jäävad Valingu külla.

                                               

Klooga mõis

Klooga mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Lääne-Harju valda Harju maakonnas, Klooga aleviku lähedale. Mõisa keskus asus Klooga järve idakaldal. Mõisa järgi on nime saanud Hunnebergi lademe Leets ...

                                               

Koppelmaa mõis

Koppelmaa mõis oli kuni 1864. aastanirüütlimõis, seejärel poolmõis Keila kihelkonnas Harju kreisis, Keila jõe vasakul kaldal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Koppelmaa küla lähedale Saue valda Harju maakonnas.

                                               

Kumna mõis

Kumna mõis, varem Knoobuse mõis oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

                                               

Laulasmaa mõis

Laulasmaa mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäevase Lääne-Harju valla aladel, tänapäeva Laulasmaa küla lähedal. Laulasmaa mõis moodustati 1787. aastal, kui see eraldati Leetse mõisast. Kuulus Roseni, Uexküllide, Mohrenschildti, Wolkonsky ...

                                               

Lehola mõis

Lehola mõis, ka Kulna mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. Praktiliselt kogu mõisakompleks on kultuurimälestisena muinsuskaitse all. Kasutusel on praegu ainult 2 hoonet ...

                                               

Muraste mõis

Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel, selle esimene omanik oli Ericus Beck. 17. sajandi teisel poolel kuulus mõis Henning Grassile ja ka Raedkenite suguvõsale. 18. sajandil oli mõis kordamööda von zur Mühlenite, von Kaulbarside ja von ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →