ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 201



                                               

Alutaguse kihelkond

Alutaguse kihelkond oli muinaskihelkond Virumaal 13. sajandi alguses. Alutaguse piirnes läänes Askälä ja võib-olla ka Lemmu kihelkonnaga, põhjas Soome lahega, idas Narva jõe ja Novgorodi vürstiriiki kuuluva Vadjamaaga ning lõunas Peipsi järvega. ...

                                               

Askälä

Askälä ehk Askele oli muinaskihelkond ajaloolisel Virumaal. Askälä asus tänapäeva Lüganuse ja Toila valla territooriumil, ulatudes kohati üle Pada jõe. 13. sajandi alguses piirnes Askälä idas Alutaguse, lõunas Lemmu ja läänes Mahu kihelkonnaga ni ...

                                               

Ida-Viru Politseiprefektuur

Ida-Viru Politseiprefektuur oli 1991–2003 tegutsenud politseiprefektuur. Prefektuur asus Jõhvi linnas aadressil Rahu tänav 27. Prefektuuri tööpiirkond oli Ida-Viru maakond, välja arvatud Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn ja Vaivara val ...

                                               

Jõhvi külanõukogu

Jõhvi külanõukogu moodustati 13. septembril 1945 Jõhvi valla jagamisel viieks külanõukoguks. Selle sammuga muudeti Eesti NSV haldussüsteem kolmetasandiliseks. Esimesed täitevkomiteede esimehed olid keskvõimu poolt ametisse määratud. Kohalikud val ...

                                               

Jõhvi rajoon

Jõhvi rajoon moodustati Jõhvimaast 26. septembril 1950 vastu võetud seadusega. 1. oktoobril 1950 jõustus Eesti NSV-s uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis vastas NSV Liidus kehtivale. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad ning keht ...

                                               

Kohtla-Järve rajoon

Kohtla-Järve rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1965–1990. Kohtla-Järve rajoon moodustati 15. detsembri 1964 otsusega alates 1. jaanuarist 1965. See hõlmas 19 külanõukogu, Kiviõli linn ning Püssi ja Viivikonna alevid jäid Kohtla-Järve li ...

                                               

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919. aastal Eesti Vabadussõjas Eesti vägede ja Punaarmee vahel Krivasoo küla ümbruses. Vene ajalookirjanduses nimetatakse lahingut Kriuša lahinguks. Punaarmee Läänerinde armeekomandöri V ...

                                               

Laagna lahing

Laagna lahing toimus 18. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas Utria dessandis maabunud Soome, Eesti väeosade ja Punaarmee vahel. Dessantväed olid hommikul ootamatu rünnakuga vallutanud Laagna küla ja Laagna mõisa surudes punaväe raudtee suunas Laagn ...

                                               

Narva-2 kaitseliin

"Narva-2" kaitseliin ehk "Narva-2" liin oli kaitseliin Ida-Virumaal Teise maailmasõja ajal, mida 1944. aasta algul Kirde-Eestisse, Saksa riikliku ehitusorganisatsiooni "Todt" ja 3. Eesti Piirikaitserügemendi meeste poolt rajama asuti. Kaitseliini ...

                                               

Ratva lahing

Ratva lahing oli lahing metsavendade rühma ja hävituspataljoni osade vahel 28. juulil 1941. Juulikuu lõpul tapsid metsavennad Arvila metsavahi, kes oli kogunud nende kohta andmeid. Sellele järgnes 28. juulil hävituspataljonlaste haarang Arvila me ...

                                               

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakond kujunes endise Rakvere kreisi ja liidetud Narva ümbruse ja Narva tagustest aladest. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru ...

                                               

Virumaa

Virumaa on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on tänapäeval jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järv ...

                                               

Kurista roosiaed

Kurista roosiaed oli Kurista metsamajandi maadele rajatud aiand. 1957. aastast tegutses aiandis iluaednik Ferdinand Laaser, kes sai tuntuks rooside aretaja ja kasvatajana. Ferdinand Laaseri aretatud roosisordid on näiteks Juubel, Kurista, Kase va ...

                                               

Laius-Tähkvere vald

Laius-Tähkvere vald oli aastatel 1866–1939 eksisteerinud vald Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala Jõgevamaale Jõgeva valda. Haldusjaotuslikult kuulus vald Laiuse kihelkonda. Laius-Tähkvere vald loodi iseseisva omavalitsusena 1866. a ...

                                               

Laiuse vald

Laiuse vald loodi iseseisva omavalitsusena 1866. aastal ning hõlmas algselt Laiuse ja Mõra mõisapiirkondi. Vald kuulus Laiuse kihelkonda. Esimeseks vallavanemaks valiti Juhan Raudsepp oli vallavanem kuni 1869. aastani. Valda kuulusid Alavere, Ira ...

                                               

Mustvee rajoon

Mustvee rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959. Mustvee rajoon moodustati 1950 septembris endise Tartu maakonna kirdeosa valdade ning Viru maakonna Tudulinna valla maadest. Rajooni keskus asus Mustvee linnas. Mustvee rajoon likvide ...

                                               

Palamuse kihelkond

Kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal paavst Gregorius IX mainib oma 20. novembri kirjas Palamuse vaimulikku Theoderici. Tollal moodustas kihelkond lõunapoolse osa Vaiga maakonnast. Palamuse kihelkond kuulus Tartumaale, välja arv ...

                                               

Põltsamaa rajoon

Põltsamaa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1963. Põltsamaa rajoon loodi 1950. aastal, selle koosseisu kuulusid kuni aastani 1954 eksisteerinud Aidu külanõunõukogu, Hermani külanõukogu, Kursi külanõukogu, Loopre külanõukogu, Mõhkül ...

                                               

Vaiga

Maakonna nimi esineb eri allikates kujul in Waigam 1212, Waigel, Waigele 1224, Waigle 1229, Waygelle 1230, Wegel, Waygele 1282. See arvatakse olevat seotud vadjalaste ja Vadjamaa nimega. On välja pakutud, et nende ühiseks algtüveks on sõna vai va ...

                                               

Ataste õpetajate seminar

Seminari asutamine sai teoks tänu ringkonnale haridusküsimustes liberaalselt meelestatud Järvamaa mõisnikele Esna mõisaomaniku Alexander von Grünewaldti eestvedamisel ja rahvahariduse ministri loal. Õppeasutuse asupaigaks renditi Ataste mõis ning ...

                                               

Järva maavolikogu (1940)

Järvamaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Paides maavalitsuse ruumes. Koos olid kõik 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad. Maavolinikeks valiti: Jaan Maidre, Tapa linnavanem. Ants Viirmaa, Türi l ...

                                               

Paide rajoon

Peetri külanõukogu 1945–1954 Purdi külanõukogu 1945–1963 Kapu külanõukogu 1945–1954 Järva-Jaani külanõukogu 1945–1991 Albu külanõukogu 1962–1991 Paide külanõukogu 1945–1991 Vao külanõukogu 1945–1960 Abaja külanõukogu 1945–1954 Viisu külanõukogu 1 ...

                                               

Ellamaa elektrijaam

Ellamaa elektrijaam oli aastatel 1923–1966 töötanud soojuselektrijaam Harju maakonnas Saue vallas Turbas. Ellamaa elektrijaama hoone on ehitatud arhitekt Aleksander Vladovski projekti järgi. Ehitustöid alustati 1922. aasta septembri lõpul ja juba ...

                                               

Lääne Politseiprefektuur

Lääne Politseiprefektuur oli Eesti Politsei piirkondlik siseturvalisuse eest vastutav riiklik haldusasutus, mis oli Politseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas. Lääne Politseiprefektuur tegutses 2004–2010, mil asutati Politsei- ja ...

                                               

Lääne-Saare Sõjaväeringkond

Lääne-Saare Sõjaväeringkond asus Lääne- ja Saaremaal. Lääne-Saare Kaitseringkonna eellasteks olid Lääne kaitseväe asutis asutatud 15. jaanuar ukj, Saare kaitseväe asutis Ralf Teiman –1927 asutatud 21. jaanuar ukj.

                                               

Läänemaa Õpetajate Seminar

Läänemaa Õpetajate Seminar oli aastatel 1921–1932 Haapsalus ja Uuemõisas tegutsenud õppeasutus, mis valmistas ette algkooli õpetajaid. Vabariigi Valitsus otsustas Läänemaa Õpetajate Seminari avamise 1. septembril 1920. Seminari direktoriks määrat ...

                                               

Rakvere rajoon

Rakvere rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1990. See moodustati Viru maakonna kirdeosast pärast maakondade likvideerimist ja rajoonide moodustamist. Aastal 1957 liideti sellega likvideeritud Loksa rajooni idaosa. Aastal 1959 liideti ...

                                               

Rebala kihelkond (Virumaa)

Rebala oli muinaskihelkond Virumaal 13. sajandi alguses. Rebala paiknes Virumaa loodeosas, Revala idapoolseima kihelkonna, mida samuti Rebalaks kutsuti, kõrval. On oletatud, et kahe Rebala näol oli kunagi tegu ühtse hõimualaga, mille lääne- ja id ...

                                               

Tapa rajoon

Aegviidu külanõukogu 1945–1962 Vohnja külanõukogu 1945–1962 Neeruti külanõukogu 1945–1954 Pakito-Sorgi külanõukogu 1945–1954 Põima külanõukogu 1954–1960 Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu 1945–1954 Jäneda külanõukogu 1945–1962 Aravete külanõukogu 194 ...

                                               

Väike-Maarja rajoon

Laekvere külanõukogu 1945–1962 Porkuni külanõukogu 1945–1954 Simuna külanõukogu 1945–1962 Vajangu külanõukogu 1945–1960 Väike-Maarja külanõukogu 1945–1962 Ao külanõukogu 1945–1954 Põdrangu külanõukogu 1945–1954 Muuga külanõukogu 1945–1960 Tammiku ...

                                               

Põlva rajoon

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskus oli Põlva alev.

                                               

Põlva vald (1939)

Põlva vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950. Vald moodustati senise Peri valla maa-alast, välja arvatud Viira asunduse ning Saarjärve asunduse Tamme nr. 8, Soesaare nr. 9, Saare nr. 10, Mustajärve nr. 11 ja Turbaraba nr. 12 talude piirko ...

                                               

Räpina rajoon

Räpina rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1961. Rajooni keskus asus Räpina alevis. Räpina rajoon moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega. Rajooni koosseisu arvati Räpina alev ning Aravu, Mehikoorma ...

                                               

Tuderna raudteepeatus

Tuderna raudteepeatus oli raudteepeatus Põlva maakonnas Orava vallas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb peatuse asupaik Võru maakonnas Võru vallas Tuderna külla. Läbi Tuderna kulgeb Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1889. aastal osana Riia ...

                                               

Veski raudteepeatus

Veski raudteepeatus oli raudteepeatus Põlvamaal Värska vallas Kolodavitsa küla lähedal. Tänapäevase haldusjaotuse kohaselt jääb selle asukoht Võru maakonna Setomaa valla Kolodavitsa külla. Läbi Veski kulgeb Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1 ...

                                               

Kilingi-Nõmme II algkooli põleng

Kilingi-Nõmme II algkooli põleng toimus 1937. aasta 20. aprillil Kilingi-Nõmme II algkoolis. Filmi näitamisel süttis projektoris film, sellest edasi film lahtistes filmikarpides. Tulemöll kestis mõne minuti. Kohapeal sai surma üks ja hiljem suri ...

                                               

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond asus Pärnu- ja Viljandimaal. Ringkonna staap asus Viljandis, esimene ülem oli kolonel Aleksander Pulk.

                                               

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik

Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli ligi 50 km pikkune raudtee, mis rajati aastatel 1895–1896 kitsarööpmelise juurdeveoraudteena seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliiniga.

                                               

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale kuulunud aladel. Ajalooline Pärnumaa oli nüüdisaegsest Pärnu maakonnast tunduvalt suurem, hõlmates osa praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ja K ...

                                               

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal. Maakonna peamised keskused olid Viljandi ja Leole linnused. Sakalat on mainitud 13. sajandi alguse kirjalikes allikates, ennekõike Henriku Liivimaa kroonikas, mis kirjeldab maakonn ...

                                               

Juuru vald (1939)

Juuru vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Juuru valla maa-alast, välja arvatud Röa ja Purila-Ülejõe külade maa-alad; senise Ingliste valla Lauküla ja Ingliste asunduse maa-aladest; senise R ...

                                               

Kehtna vald (1939)

Kehtna vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kehtna valla maa-alast, välja arvatud Haakla küla, osa Lelle aleviku, Otimatsi nr. 7, Sinikse nr. 5, Lassi nr. 6, Pelgulinna nr. 7-ja Valdeki nr. ...

                                               

Kuimetsa vald

Kuimetsa vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950. Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kaiu valla maa-alast, välja arvatud Tammistu nr. 19 ja 19-a talude, Riigi tagavaramaa ja Väätsa metskonna Selja metsandiku kvartaalide nr. 39–41 ...

                                               

Käru vald (1939)

Käru vald oli vald Järvamaal aastatel 1939–1950. Detsembris 1939 valiti tagasi senine vallavanem August Järvik 11 poolt- ja 1 erapooletu häälega. Vald moodustati senise Käru valla maa-alast; senise Ingliste valla Sonni ja Kädva külade, Laane asun ...

                                               

Märjamaa rajoon

Märjamaa rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s. Märjamaa rajoon moodustati aastal 1950 pärast maakondade likvideerimist. Hõlmas Läänemaa idapoolse osa, millele oli liidetud alasid endisest Harjumaast. Aastal 1959 liideti sellega likvi ...

                                               

Rapla rajoon

Rapla rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. Rajoon moodustati 1950. aastal tollase Harjumaa lõunaosast. 1959. aastal liideti juurde osa Türi rajoonist, 1962. aastal osa Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon. 1. jaanuarist 1990 moodustati ...

                                               

Saaremaa (maakond)

Saaremaa oli ajalooline Eesti maakond. Maakond sisaldas Saaremaa, Muhu ja väiksemaid saari. Looduslike piiride tõttu on see ainus Eesti ajalooline maakond, mille piirid langevad kokku praeguse maakonnaga. Maakond on tekkinud Saaremaa piiskopkonna ...

                                               

Meerapalu lahing

Meerapalu lahing oli 13.–15. veebruaril 1944 toimunud lahing, mille käigus nurjasid Saksa 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi 45. Relva-SS Grenaderirügemendi I pataljon ja idapreislastest koosnev 44. jalaväerügemendi pataljon, Punaarmee 108. laskur ...

                                               

Tartu maavolikogu (1938)

Tartu maavolikogu valiti 11. juunil 1938 Tartumaa valla- ja linnavanemate täiskogu poolt ja kinnitati 16. juunil samal aastal. August Tõruvere Alatskivi vallavanem Eduard Laanemäe Jõgeva vallavanem Paul Luiga Ropka vallavanem Karl Lass Saare vall ...

                                               

Tartu Politseiprefektuur

Tartu Politseiprefektuur oli 1990–2003 tegutsenud politseiprefektuur. Prefektuur asus Tartu linnas aadressil Vanemuise tänav 64. Prefektuuri tööpiirkond oli Tartu maakond. 2004. aastal moodustati Tartu Politseiprefektuuri, Jõgeva Politseiprefektu ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →