ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 194



                                               

Rakvere linnavolinike loend 1939

15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Siseministri poolt kinnitati 3. novembril 1939 linnavolinikeks järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval Riigi Teataja Lisas. Ernst Raatma Viktor Sade Aleksander ...

                                               

Rakvere mõis

Rakvere mõis oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal. Mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele 1567–1633, kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Rakvere vabahärraks ja kes H ...

                                               

Rakvere Ringkonnakohus

Rakvere Ringkonnakohus oli Eesti 2. astme kohus asukohaga Rakveres. 1. detsembril 1993 asutati Viru Ringkonnakohus, mis tegeles teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Viru Maakohtu kohtulahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikae ...

                                               

Rakvere Õpetajate Seminar

Rakvere Õpetajate Seminar oli aastatel 1912–1957 Rakveres pausidega töötanud õppeasutus. Kool asutati 1912. aasta oktoobris Venemaa keisririigi Riia õpperingkonna rahvakoolide inspektor Aleksander Orlovski juhtimisel. Esialgu, enne oma maja ehita ...

                                               

Virumaa Töörahva Nõukogu

Virumaa Töörahva Nõukogu oli 1917. aasta novembris Virumaal moodustatud, Virumaa valdade, linnade ja alevite ning Viru maakonna organisatsioonide, asutuse, tehaste, sõjaväeosade esindusorganisatsioon. Töörahva Nõukogu valimisi organiseerisid 1917 ...

                                               

Rapla vald (1939)

Rapla vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950. Rapla vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Rapla valla maa-alast, välja arvatud Jalase küla, Koikse asunduse ja Keila jõest Juuru pool asuvad Hagudi küla heinamaade maa-alad ning Seli ...

                                               

Rapla vald (Rapla kihelkond)

Rapla vald oli vald Rapla kihelkonnas Harjumaal. Vallas sündisid Otto Tief, Helmut Maandi, Boris Voogas, Charles Volmer, Ignas Tõrmaküla, Paul Martmaa, Salme Kirotar, Johannes Jürna. 1939. aasta valdade reformiga läks osa valla maa-alast uue Rapl ...

                                               

Puuaiasõda

Puuaiasõda oli pearaharahutuste ajal 15. juulil 1784 Räpinas toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel. Talurahvarahutused vallandusid, kuna talupojad tõlgendasid asehalduskorra ja pearahamaksu keh ...

                                               

Räpina mõis

Räpina mõis oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal. Räpina mõis asutati Poola võimu ajal 1582. aastal riigimõisana. 1625. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Bengt Oxenstiernale, kellest sai hiljem Liivimaa kindralkuberner. 1 ...

                                               

Sindi linnavolinike loend 1939

15. ja 16. oktoobril valiti ja Pärnu maavanema poolt 21. oktoobril 1939 valiti Sindi linnavolinikeks: Jakob Kuller Mihkel Loo Jaan Kammer Jaan Vilter Ernst Silla August Kask Mihkel Somson Jakob Ollep Ernst Metsaots Kaarel Viirelaid Nikolai Lett A ...

                                               

Suure-Jaani alevivolinike loend 1934

August Leppik Robert Männik, astus tagasi, tema asemele kutsutud arvates 22. veebruarist 1934 Jaan Margus RTL 1934, 19 August Nurk Georg Põdra Jaan Tiks Jüri Käär

                                               

America

America oli 18. sajandi lõpus Tallinnas Tõnismäel asunud võõrastemaja. 20. sajandi alguses võõrastemajana tegutsenud America kandis 1925–1940 nime Põllumeeste Kodu. Kunagise võõrastemaja kahekorruseline kivimaja on tänaseni säilinud ja kasutusel ...

                                               

Barbara kalmistu

Barbara kalmistu oli vanim Tallinna linnamüüri taha tekkinud surnuaed. Kalmistu, mida ümbritsesid linnakodanike aiad, oli olemas juba hiljemalt 1379. aastal. Kalmistu ala oli suur, see ulatus umbkaudu nüüdse Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava n ...

                                               

Härjapea jõgi

Härjapea jõgi oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi. See algas Ülemiste järvest ja voolas mööda Siselinna kalmistu linnapoolset piiri ning pöördus kalmistu apostliku õigeusu väravate lähedal kaarega Juhkentali tänava poole, moodustades selle äär ...

                                               

Jaani seegi kalmistu

Jaani seegi kalmistu on ajalooline kalmistu Tallinna Kesklinnas. Jaani seegi kalmistu asus kohal, kus tänapäeval on Tornimäe tänav. Kalmistule maeti inimesi 18. sajandi II pooleni. Jaani seegi kalmistu ei erine teistest tavalistest surnuaedadest. ...

                                               

Jaani seek

Jaani seek oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus, ühtlasi ka leprosoorium. Seegi asutamise täpne aeg pole teada. Esimest korda mainitakse seeki 1237. aastal. Jaani seegi piirkond oli eeslinnana siiski üks vanemaid asustusalasid ...

                                               

Kalevi aed

Kalevi aed oli enne Teist maailmasõda Tallinnas praeguse Viru väljaku alal asunud spordiplats. Seal toimusid spordiüritused, näiteks jalgpalli, kergejõustiku, jääpalli, hoki ja muude spordialade võistlused. 19. sajandil on seda krunti nimetatud k ...

                                               

Karjaallikas

Algselt kasutati veevõtukohta Tallinna linnamüüri taga karjatatavate linnaelanike kariloomade jootmiseks ja allikalt algasid joogikünad, millest joodeti Karja värava juures kariloomi. Karjaallikalt veeti vaatidega vett Tallinna all-linna jõukamat ...

                                               

Koch

Koch oli kaupmeeste suguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal Tallinnas ja Harjumaal. 1790 rajasid Kochid Kose suvemõisa. Aastani 1939 kuulus neile Jõelähtme kihelkonnas asunud Kose mõis ja Rocca al Mares asunud Liberty suvemõis. Kochide ...

                                               

Kose suvemõis

Kose suvemõis oli 1790. aastal Tallinna kaupmeeste Kochide poolt Tallinna lähedale rajatud suvemõis, Pirita jõe lõunakaldal. Suvemõisa järgi sai nime Kose asum.

                                               

Kristiine heinamaa

Kristiine heinamaa on ajalooline piirkond Tallinnas, mis suuresti moodustab tänapäevase Kristiine linnaosa. Heinamaa piirnes umbes tänapäeva Endla tänava – Koskla tänava – Pärnu maantee tänapäeval otse läbipääsu pole – Tondi tänava – Linnu tee ja ...

                                               

Laokohaõigus

Laokohaõigus on keskajal mõnel linnal olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt kaupmeestelt, et need oma kaupu selles linnas müügiks pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid. Laokohaõiguse andis harilikult maaisand, kuid näitek ...

                                               

Liivaoja

Liivaoja on kanaliseerimisel maastikust kadunud oja Tallinnas Lasnamäel Sikupillis ning Kesklinnas Torupillis ja Kadriorus. Säilinud on kohati vaid oja kuivanud säng ja org pinnamoes. Liivaojal oli mitu lätet, millest üks asus praeguse Torupilli ...

                                               

Lossifoogtikohus

Lossifoogtikohus oli Toompea linna valitsus- ja kohtuorgan. Lossifoogtikohtu koosseisu kuulusid lossifoogt, kaks Toomgildi oldermanni ja kaks vanemat. Kohtul ei olnud sekretäri ja asjaajamist juhtis lossifoogt isiklikult. Lossifoogtile maksis pal ...

                                               

Mardi oja

Mardi oja oli Härjapea jõe lisajõgi Tallinnas mis algas Lasnamäe paekalda allikatest, läbis diagonaalis Torupilli asunduse Lubja tänava piirkonnast praeguse Raadiomaja suunas ja suubus Härjapea jõkke praeguse Pronksi tänava piirkonnas. Kadrioru k ...

                                               

Peetri veejuhe

Peetri kanal ehk Kadrioru lossi veejuhe ehitati 18. sajandi I poolel Kadrioru lossi, pargitiikide ja purskkaevude veega varustamiseks. Kanal rajati Peeter I korraldusel. Kanal sai alguse Ülemiste järvest. Hiljem juhiti kanali vesi torudesse. Kadr ...

                                               

Rataskaev

Rataskaev on Tallinna vanalinnas, Rataskaevu tänava ja Dunkri tänava ristmikul asuv muinsusmälestis. Toompea kõrgendiku kagukülje ja Tallinna linna territooriumi vahel asuvat salvkaevu on esmakordselt mainitud 30. aprillil 1375 Tallinna pärusraam ...

                                               

Roosiaed

Roosiaed oli Tallinna linna üks vanemaid avalikke aedu, mis asus 13.–16. sajandil Rannavärava juures Paksu Margareeta ees. Esmakordselt mainiti Roosiaeda juba 13. sajandil. Kuna Suurgildi kaupmehed olid aia piirkonda mullavedamisega veidi tõstnud ...

                                               

Taani kuninga asehaldur

Taani kuninga asehaldurite loend on 13. ja 14. sajandil Taani valdustes Põhja-Eestis valitsenud Taani kuninga asehaldurite loend. Aastatel 1219–1346 kuulus Põhja-Eesti Eestimaa hertsogkonnana Taani kuningale. Taani kuninga esindajaks ja kõrgemaks ...

                                               

Tallinna aeg

Tallinna aeg on Tallinna kohalik aeg. Tallinna aeg kehtis ametlikult välja arvatud raudteel kuni 31. detsembrini 1898/12. jaanuarini 1899, kui kell 17.37 lükati kellaosuti 18.00 peale kehtestati kogu Venemaal kehtinud Pulkovo aeg. Uuesti kehtesta ...

                                               

Tallinna Aktsiaklubi

Tallinna Aktsiaklubi oli 18. sajandi teisel poolel Tallinnas asutatud baltisaksa meesteklubi. Klubi tegutses esialgu Toompeal, hiljem aadressil Lai tänav 1/Nunne tänav 4. Esimesed teated Toompeal tegutsenud aadliklubi kohta pärinevad 1783. aastas ...

                                               

Tallinna konsistoriaalringkond

Tallinna konsistoriaalringkond oli luterliku kiriku haldusüksus Tallinna all-linnas. Konsistoriaalrinkonda juhtis Tallinna superintendent. Konsistoriaalringkonda kuulusid: Tallinna Oleviste kogudus, Tallinna Niguliste kogudus, Tallinna Mihkli kog ...

                                               

Tallinna Raamat

"Tallinna Raamat" oli Tallinna Linnavalitsuse väljaantav raamatusari aastatel 2004–2018, mis tutvustas Tallinna ajalugu ja kultuuri. "Tallinna Raamatu" väljaandmiseks oli moodustatud Tallinna Linnavalitsuse juures alatise komisjonina "Tallinna Ra ...

                                               

Tallinna sadam

Tallinna sadam on varem olnud Tallinna vanalinnale lähemal, keskaegsetel gravüüridel võib näha laevu peaaegu Suure Rannavärava ees ning 13. sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru väljakuni, kuid 14. sajandi alguseks oli meri ...

                                               

Tallinna Sadamatehased

Tallinna Sadamatehased oli 1870. aastal Tallinnas ehitatud tööstusettevõte Tallinna sadama Admiraliteedi basseini ääres. Sadamatehaste kohta kasutati 20. sajandi alguses ka rahvapärast nime "Portu". Kui Peeter Suure Sadama koosseisus rajati Karja ...

                                               

Tallinna saksa teater

Tallinna saksa teater oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater, ühtlasi esimene kutseline teater Eestis. Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater Revaler Liebhaber Theater. Teater kandis aastast 180 ...

                                               

Tallinna sõjakuberner

komandant 1802–1806 kindralmajor krahv Paul von Tiesenhausen 1774–1864 1800–1802 kindralmajor Aleksandr Balašov 1770–1837 1806–1812 kindral Gregor von Berg komandant 1803–1811 admiral Aleksei Spiridov 1753–1828, aastatel 1799–1801 Tallinna sadama ...

                                               

Tallinna turberaamatud

Tallinna turberaamatud on Tallinnas kesk- ja varauusajal välja antud nimestikud, mis sisaldavad infot Tallinna rae poolt turvatud inimeste kohta. Nimestikkudes on muu hulgas palju eestikeelseid koha- ja isikunimesid.

                                               

VELK Tallinna konsistooriumiringkond

VELK Tallinna konsistooriumiringkond oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus, kubermangulinnas Tallinnas. Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis, vasta ...

                                               

Väike Paljassaar

Väike Paljassaar oli saar tänapäevase Paljassaare poolsaare idaosas. Saar hakkas kerkima 700 eKr väikese laiuna ning moodustas aastaks 1200 pKr pika kitsa loodeosaga ja ümara kaguosaga Väikese Paljassaare tänapäevase rannajoone lähedal. Väike Pal ...

                                               

Tapa keelekonverents

Tapa keelekonverents oli esimene neljast eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisest, kus arutati kirjakeele õigekirja ja vormiõpetust. Konverents leidis aset 30. mail 1908. Seal osalesid Johannes Voldemar Veski, Johannes Aavik, Villem Reiman, Mi ...

                                               

Tapa linnavolinike loend 1939

15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Järva maavanema poolt 28. oktoobril 1939 kinnitati Tapa linnavolinikeks: Richard Mihkels 449 Helmut Kiisk 461 Andres Vaher 339 Jaan Maidre 849 häält Ivan Ivanov Helmi Kaber 739 Ernst Murs 359 Julius Martov 531 ...

                                               

Tapa lipp

Tapa lipp oli Tapa linna lipp. Lipp kinnitati oktoobris 1992. Tapa on alates 2005. aasta oktoobrist vallasisene linn. Siis ühinesid Tapa linn, Saksi vald ja Lehtse vald Järva maakonnast Tapa vallaks. Sellest alates kasutatakse uut Tapa valla sümb ...

                                               

Tapa mõis

Tapa mõis on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile. Tapa mõisa on esimest korda mainitud 1629. aastal, mil ta kuulus von Tiesenhausenitele. Mõisale ku ...

                                               

Tapa vallutamine

Tapa vallutamine oli 9. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas toimunud sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Eesti Rahvaväe soomusrongid ja soomusrongide dessantgru ...

                                               

Tartu ajalugu

1061. aastal ründasid Tartut sossolid ja põletasid linnuse maha. Arheoloogilisest materjalist nähtub, et linnus ise ehitati küll uuesti üles, kuid Kiievi võimuaeg oli sellega lõppenud. Samuti polnud selle kõrval kuni 13. sajandi alguseni enam asu ...

                                               

95. Krasnojarski jalaväepolk

95. Krasnojarski jalaväepolk oli Venemaa Keisririigi armees 1796–1918 tegutsenud sõjaväeüksus, mis paiknes Tartus, Liivimaa kubermangus. Polk kuulus 24. jalaväediviisi. 1897. aasta 1. mail toimus Puka raudteejaama lähedal Aakres raske raudteeõnne ...

                                               

Akademische Mussengesellschaft

Akademische Mussengesellschaft oli 1814–91 ja 1920–39 Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi. Seltsi loomist kavandas juba 1803. aastal Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot, selle asutajaliikmete seas ol ...

                                               

Emajõe lahing (1234)

Emajõe lahing oli 1234. aastal Novgorodi ja Vladimiri-Suzdali vürstiriigi vägede ja Mõõgavendade ordu vahel Tartu Emajõe juures toimunud lahing. Lahingu võitsid venelased. Lahingus osalesid Vladimiri ja Novgorodi vürst Jaroslav Vsevolodovitš koos ...

                                               

Johann Faure erakliinik

Johann Faure erakliinik oli aastatel 1891–1920 Tartus aadressil Vallikraavi 10 tegutsenud erakliinik. Kliiniku asutas Johann Richard Faure 1851–1909. Kliiniku põhikirja kinnitas 30. mail 1891 Venemaa siseminister. Erakliinik pidi Tartu linnaarsti ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →