ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 193



                                               

Narva-tagune

Narva-tagune on Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal. Ala hõlmas kolm valda: Naroova vald hiljem Narva vald, Kose vald hiljem Piiri vald ja Karjati vald hiljem Raja vald ehk kokku siis Narva-tagused vallad. Neist Na ...

                                               

Nikolai sõjaväekirik-maneež

Nikolai kirik-maneež rajati Narva linnuse lääne-eeshoovi 1860. aastatel. Hoonet kasutas kodukirikuna Narva ja Jaanilinna linnuses paiknev 92. Petseri jalaväepolk, mis oli formeeritud 1863. aastal ning paiknes esialgu Jamburgis, seejärel toodi üle ...

                                               

Peeter I maja

Mitte segi ajada Tallinnas asuva Peeter I majamuuseumiga Peeter I maja ehk Peeter Suure loss oli maja Narvas aadressil Rüütli tänav 28, kus Venemaa tsaar Peeter I 1704. aastal korduvalt peatus pärast Narva vallutamist rootslastelt Põhjasõjas. Hoo ...

                                               

Peeter I värav

Peeter I värav oli klassitsistlik värav Narva kindlustusvööndi lääneküljel Triumphi bastionist lõuna pool. Värava ehitamine Triumphi ja Fortuna bastionide vahele oli plaanis juba Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704 Rootsi riigi ...

                                               

Pihkva–Narva raudtee

Pihkva–Narva raudtee oli 1915–1916 ehitatud Venemaa keisririigi Peterburi kubermangu ja Pihkva kubermangu ühendanud laiarööpmeline raudteeliin. Raudtee ehitati Moskva–Ventspilsi–Rõbinski Raudtee Seltsi poolt. Raudtee hävis Teise maailmasõja ajal.

                                               

Viru värav (Narva)

Viru värav ehk Tallinna värav oli värav Narva keskaegse linnamüüri lääneosas Virumaale viiva Viru tänava läänepoolses otsas. Esimest korda mainitakse Viru väravat 1374. aasta dokumendis, mille järgi oli linnale üle antud maa karjamaa jaoks Viru v ...

                                               

Väike-Soldina mõis

Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal. Mõisa omanikud olid Stackelbergid. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Narva linna alale.

                                               

Paide ajalugu

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein alamsaksa valge kivi; kasutati ka nimekuju Wittensten. Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil. Linna eestikeelset nime ...

                                               

Paide lahing

Paide lahing oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing. Lahingus osalesid linnust piiranud Rootsi väed ja Paide garnisonile appi tulnud Poola abijõud. Lahing lõppes poolakate võiduga.

                                               

Paide piiramine (1558)

1558. aastal tungis Moskva tsaaririigi sõjavägi Liivimaale ja vallutas mitu linnust. Nii mõnegi neist jätsid orduhärrad venelaste hirmus maha. 18. juulil alistus Tartu. 19. juulil jõudis Paidesse hulk Tartust lahkunud inimesi, kes olid teel Talli ...

                                               

Paide piiramine (1560)

Moskva tsaaririigi väed olid 1560. aasta suvel piiranud ja vallutanud Viljandi ordulinnuse ning vangistanud seal endise ordumeistri Wilhelm von Fürstenbergi. Pärast Viljandi vallutamist jagas Moskva oma väe kolme ossa: ühe saatis Võnnu Cēsis ja V ...

                                               

Paide piiramine (1572–1573)

Paide piiramine leidis aset 1572. aasta detsembrist kuni 1. jaanuarini 1573 Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsile kuulunud Paide linnuse.

                                               

Paide piiramine (1581)

1581. aasta sügisel piirasid Johann von Koskull ning Caspar von Tiesenhausen Paide linnust ning neile tuli appi ka Göran Boije. Piirajad võtsid tugevalt kaitstud linnuse kantside rajamise ning kraavide kaevamisega tugeva surve alla, mistõttu linn ...

                                               

Paide piiramine (1602)

Paide piiramine leidis aset 31. maist kuni 30. septembrini 1602 Poola-Rootsi sõja ajal. Poola väed sundisid mitmekuulise piiramise järel Paide linnuse kapituleeruma.

                                               

Riia õigus

Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum. Riia õiguse vanim tekst koostati 1227. See koosnes 48 artiklist ja oli ladinakeelne. 13. sajandi lõpul koostati Riia õiguse põhimõtteliselt uus redaktsioon. Vastavalt O ...

                                               

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija. Erinevalt peaaegu kõigist teistest Euroopa riikidest kuulusid Rootsis seisuste esindusse lisaks aadli, vaimulikkonna ja ...

                                               

Ficki kabel

Ficki kabel on hävinenud matmispaik Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas. Kabel asus Põltsamaa uue Niguliste kiriku edelapoolse seina ääres. Kabeli rajas Põltsamaa mõisa tollane omanik Heinrich von Fick tõenäoli ...

                                               

Külmoja veski

Külmoja veski oli vesiveski Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Kamari külas Põltsamaa vallas. Veski asetses Külmojal selle suubumisel Põltsamaa jõkke. Veski kuulus algselt Võisiku mõisale ja riigistati koos mõisaga 1920. ...

                                               

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa ordulinnus rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonna keskuse jaoks. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates teisest maailmasõjast on linnus suuremas osas varemetes. Linnuses tegutsevad P ...

                                               

Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts

Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts oli eesti põllumehi ühendav selts, mis tegutses aastatel 1881–1944. Põllumeeste seltsi peamine eesmärk oli põllumajandusliku tegevuse edendamine ühiste majanduslike ettevõtmistega, mis olid suunatud põllumajandus ...

                                               

Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu

Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas. Kalmistu võeti arvatavasti kasutusele 13. sajandil koos kiriku ehitamisega. Ehkki kirik hävis 17. sajandi alguse Poola ja Ro ...

                                               

Põltsamaa linnavolinike loend

Anti Orav Margus Ääremaa Toivo Peets Guido Pook Taavi Rehema

                                               

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põltsamaa linna ja seda ümbritsevate omavalitsuste territooriumile Jõgeva maakonnas. Mõisakeskuse moodustas vana Põltsamaa ordulinnus.

                                               

Põltsamaa Teataja

Põltsamaa Teataja oli Põltsamaa piirkonna ajaleht. Ajaleht ilmus aastast 1994 ja seda andis välja OÜ Põltsamaa Turundus. Algselt oli selle nimi "Vali Uudised", alates 24. aprillist 2019 hakkas leht ilmuma nime "Põltsamaa Teataja" all. Ajaleht ilm ...

                                               

Põltsamaa Teataja (1926–1935)

Põltsamaa Teataja oli ajaleht, mis ilmus Põltsamaal aastatel 1926–1935. Põltsamaa sai aastal 1926 linna staatuse ja õpetajal ja seltsitegelasel Karl Vervoltil 1892–1938; eestistatuna Kaarel Aretil tekkis idee asutada linnale oma ajaleht. 1926. aa ...

                                               

Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas

Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk, mis asub Põltsamaal. Selle põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 19 ...

                                               

Põltsamaa vana Niguliste kirik

Esimene preester tollases Mõhu maakonnas on teada aastast 1234. Arvatavasti oli esimene kirik ehitatud puidust, selle asukoht pole praegu teada. Esimene kivikirik kerkis Põltsamaale arvatavasti juba 13. ja 14. sajandi vahetusel ning see paiknes P ...

                                               

Uue-Põltsamaa mõis

Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Mõisasüda asub Põltsamaa jõe vasakul kaldal, praktiliselt otse lossi vastas üle jõe. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema ...

                                               

Pärnu ajalugu

Suur osa Pärnumaast oli viimase jääaja lõpul jää taganemisel jääpaisjärve vee all. Seetõttu on Pärnumaal halb põllupind, liivmullad, sood ja rabad. Selles piirkonnas on aga rohkesti metsi, kus elas hulgaliselt metsloomi, samuti kalarikkaid jõgesi ...

                                               

Paul von Essen

Paul von Essen oli Gelderlandi Essen af Geldern suguvõsast pärit Rootsi fortifikatsiooniohvitser ja insener, Tallinna komandant. 1665. aastast oli ta Liivimaa kindluslinnade konduktor, 1667 insener Pärnus tema projekti järgi valmis 1669. aastal P ...

                                               

Holokaust Pärnus

Pärnus arreteeriti juute 1941. aasta juulis. Arreteerituid paigutati Beti aita, mis oli kohandatud kommunistlikes kuritegudes kahtlustatavate kinnipidamispaigaks, samuti Pärnu vanglasse. Neid peeti kinni koos teiste vahialustega. Vangide olukord ...

                                               

Pärnu ATP

AS Pärnu ATP oli suuruselt teine Eestis asuvatest bussiettevõtetest. Aastal 2007 läks ta GoBusi koosseisu. Pärnu ATP asutati 1960. 1991 reorganiseeriti ta II tüüpi riiklikuks aktsiaseltsiks RAS Pärnu ATP. 1995 anti ettevõtte aktsiad Pärnumaa omav ...

                                               

Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee

Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee, seejärel Pärnu Linna RSN TK oli Nõukogude ajal Pärnu kohaliku võimu täidesaatev ja korraldav organ. Täitevkomiteed juhtis Täitevkomitee esimees. 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsioon sedastas, et: ...

                                               

Pärnu linnavolinike loend 1919

Aleksander Podrätsik Martin Seeman Aleksander Kirikal Jaan Timusk Andres Luts Karl Rand Hermann Virkus Oskar Mälk Richard Villems Georg Jürvetson Jüri Soovik Mart Veisson Adrian Valdmann Jaan Küstner August Hansschmidt Aleksander Rea Johan Nauts ...

                                               

Pärnu linnavolinike loend 1921

Pärnu linnavolinike loend 1921 on 5. ja 6. veebruaril 1921. aastal Pärnu Linnavolikogusse valitud linnavolinike loetelu, volitustega kuni 1. jaanuar 1924:

                                               

Pärnu linnavolinike loend 1934

Pärnu linnavolinike loend 1934 on 14. ja 15. jaanuaril 1934. aastal Pärnu Linnavolikogusse valitud linnavolinike loetelu, kes valiti Pärnu linnavolinikeks.

                                               

Pärnu linnavolinike loend 1939

Pärnu linnavolinike loend 1939 on 15. ja 16. oktoobril Pärnu Linnavolikogusse valitud ja 3. novembril 1939 siseministri kinnitatud linnavolinike loetelu, volituste algusega 1. detsembrist 1939. Karl Meimre Tõnis Volt Jaan Karu Jaan Pukits Aleksan ...

                                               

Pärnu metanoolitragöödia

Pärnu metanoolitragöödia oli Pärnu linnas ja Pärnu maakonnas 9. septembril 2001 alanud ja mitu päeva kestnud inimeste massiline mürgitumine metanoolist valmistatud salaviinaga. Pärnu metanoolitragöödias hukkus 68 inimest, 40 inimest jäi I grupi i ...

                                               

Pärnu ordulinnus

Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Üle ...

                                               

Pärnu raad

Pärnu raad oli Pärnu valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14. sajandist kuni 1889. aastani. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit justiits- ja politseibürgermeister, kuus raehärrat ja sündik. Alates Pärnu rae taastamisest 1797. aastal täitis sünd ...

                                               

Pärnu raekoda

Uus-Pärnu linn Embeck tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, kaubalinn Pärnu sai linnaõigused 1318. aastal ning linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud Pärnu raad. Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude ho ...

                                               

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Poola-Rootsi sõda 1600–1611 oli katkenud 1611. aasta aprillis sõlmitud relvarahuga, mida hiljem pikendati. Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 – 1617 toimunud Rootsi väged ...

                                               

Heinrich von Thurn

Heinrich von Thurn–Valsassina oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner. Ta osales Kolmekümneaastase sõjas, kus temast sai 1646. aastal Sonderborgi hertsogi kompaniiülem ja ooberst. Pärast sõda määrati t ...

                                               

Ulak

Ulak oli huumoriajakiri, mis ilmus 1907–1910 aastatel ajalehtede Kodumaa ja Maa ühistööna, Meie Kodumaa ja Sakala lisana. Ajakirja levitati Viljandis 1907–1908, nr. 6 ; 1909, nr. 9 – 1910 ja Pärnus 1908, nr. 7 – 1909. Toimetajaks ja väljaandjaks ...

                                               

Rakvere ajalugu

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 1219–1220 alistas ja ristis Taani kuningas Virumaa alad. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi raja ...

                                               

Rakvere kirikuaed

Rakvere kirikaed on endine kalmistu Rakvere kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rakvere linnas Lääne-Viru maakonnas. Kalmistu võeti arvatavasti kasutusele 15. sajandi algul koos keskaegse kiriku ehitamisega. Ehkki kirik peaaegu ...

                                               

Palermo metsa massimõrv

Palermo metsa massimõrv oli 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses bolševike toimepandud veretöö Palermo metsas Rakveres, kus punase terrori käigus tapeti metsikult 82 süütut inimest. Mõrvapaika tähistab Palermo punase terror ...

                                               

Rakvere lahing (1603)

Rakvere lahing oli Rootsi-Poola sõja käigus 5. märtsil 1603 Rakvere lähedal toimunud lahing. Lahingu võitis Rzeczpospolita, kes kaotas vaid ühe leedukast sõduri ja kaks said haavata; Rootsi väed aga kaotasid 70 saksa kaupmeest ja 100 eesti talupoega.

                                               

Rakvere linnavolinike loend 1921

Remmert, Rudolf Kaarli p. Willo. Mihkel Miku p. Lill, Juhan Jaagu p. Trewe, Hugo Jaani p. Pääro, Aleksander Gustawi p. Oraw, Aleksander Kaarli p. Tenneberg, Nikolai Jakobi p. Torn, Aleksander Willemi p. Riismandel, Jaan Andrese p. Konso, Jakob To ...

                                               

Rakvere linnavolinike loend 1923

Lill, Hans Torn, Aleksander Seestrandt, Nikolai Pääro, Aleksander Sirotkin, Woldemar Remmert, Rudolf. Willo, Mihkel Oraw, Aleksander Sernow, Eduard Trewe, Hugo Üürnike ja Vabadussõjalaste ühise nimekirja kandidaadid: Tenneberg, Nikolai; Janom, Ad ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →