ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 167



                                               

Olev Püssa

Olev Püssa oli vallasekretäri poeg ja Tõnu Püssa isa. Lõpetas 1936 Tartus H. Treffneri Gümnaasiumi, 1945 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, õiguskandidaat 1954, TRÜ, väitekiri "Eksperdi arvamus kohtuliku tõendina nõukogude kriminaalprotses ...

                                               

Elmar Raal

Lõpetas 1947 Tõrva Keskkooli, 1952 Tartu Riikliku Ülikooli ja 1956 samas aspirantuuri; õigusteaduste kandidaat 1957, TÜ, väitekiri "Kuriteoga puutumus nõukogude kriminaalõiguse järgi". 1952–1953 Elva rajooni prokuratuuri uurija ja Tartu oblasti p ...

                                               

Eimar Rahumaa

Eimar Rahumaa on talupidaja poeg. Lõpetas 1966 Orissaare Keskkooli, 1971 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna; õigusteaduste kandidaat 1980, Moskva Riigi ja Õiguse Instituut, väitekiri "Функция консула в области гражданского и военн ...

                                               

Ilmar Rebane

Ilmar Rebane oli Eesti NSV õigusteadlane. Ilmar Rebane sündis 4. augustil 1912 Peterburis. Isa Aleksander Rebane oli rätsep, ema Emilie Rebane – pedagoog. 1920 opteerus perekond Eestisse, täpsemalt Tartusse. 1921. aastal suri isa ja ema kolis koo ...

                                               

Väino Juhan Riismandel

Väino Juhan Riismandel on maksuinspektori poeg ja John Norman Riismandeli isa. Ta lõpetas 1938. aastal Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi cum laude ja 1942. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Aastail 1942–1943 õppis ta Jena Friedrich Schilleri Ü ...

                                               

Woldemar von Rohland

Woldemar Eduard von Rohland oli Riia arsti Leo Theodor von Rohlandi poeg. Lõpetas 1867 Tartu Kubermangugümnaasiumi ja 1872 TÜ õigusteaduse kandidaadina; õppides Berliinis ja Leipzigis, oli tal tihe side juhtivate saksa õigusteadlaste eraõiguslase ...

                                               

Mario Rosentau

Lõpetas 1981 Põltsamaa Keskkooli, 1986 TÜ õigusteaduskonna; M.Sc. filosoofia, 1998, TÜ, väitekiri "Kosmoloogiline antroopsusprintsiip filosoofilised aspektid", Ph.D. õigusteadus, 2004, TÜ, väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsiona ...

                                               

Maie Ruus

Maie Ruus on Vilmar Ruusi abikaasa ja Jüri Ruusi ema. Lõpetas 1952 Tartu 3. Keskkooli ja 1957 TÜ õigusteaduskonna. Oli 1956–61 Eestimaa Kommunistliku Partei TRÜ komitee tehniline sekretär, 1961–68 TÜ filosoofia kateedri õppekabineti juhataja ja õ ...

                                               

Jüri Saar (kriminoloog)

Jüri Saar on Eesti kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik. Ta oli 2019. aastal XIII Riigikogu liige.

                                               

Kalev Saare

Kalev Saare lõpetas 1992 Tartu 3. Keskkooli, 1996 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, õigusteaduse magister 1999, TÜ, väitekiri "Eraõigusliku juriidilise isiku õiguslikust seisundist iseseisva õiguskandjana", õigusteaduste doktor dr iur 20 ...

                                               

Karl Saarmann

Karl Theodor Saarmann oli kaupmehe poeg. 1910 lõpetas Saarmann Tallinnas Nikolai Gümnaasiumi. 1911–14 õppis ta Peterburi Ülikoolis, 1918 ja 1920-22 Tartu Ülikoolis, kus 1922 lõpetas õigusteaduskonna. 1914–1917 võttis ta ohvitserina osa Esimesest ...

                                               

Lembit Saarnits

Lembit Saarnits oli talupidaja poeg. Ta lõpetas aastal 1955 Võru 1. Keskkooli, 1960 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, 1967–1969 TRÜ aspirant, õigusteaduse kandidaat 1970, TRÜ, väitekiri "Kollegiaalse juhtimise teaduslikest alustest kolhoo ...

                                               

Heldur Saarsoo

Heldur Saarsoo oli arstide poeg. Lõpetas 1951 Viljandi 2. Keskkooli, 1962 TRÜ õigusteaduskonna, 1965–1968 TRÜ aspirant, õiguskandidaat 1972, TÜ, väitekiri "Nõukogude kriminaalprotsessi osast kohtueelsel uurimisel võitluses alaealiste kuritegevuse ...

                                               

Heinrich Schneider

Heinrich Schneider oli Eesti õigusteadlane. 22. novembril 1943 astus Soome sõjaväkke. Sai väljaõppe algul Porokyläs, hiljem Taavetti allohvitserikoolis. 9. veebruaril 1944 moodustati eesti vabatahtlikest, nn soomepoistest 200. jalaväerügement. Sc ...

                                               

Karin Sein

Karin Sein on eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor. Tema peamised uurimissuunad on tsiviilõigus, tarbijaõigus ja IT-õigus.

                                               

Ilmar Selge

2008– k.a Akadeemia Nord, õigus- ja juhtimisteaduskond, dekaan 1993–1994 Eesti TA Majanduse Instituut, õiguskantsleri nõunik; 1978–1980 Tallinna Kergetööstuse Tehnikum, õigusainete õpetaja 1994–2008 õiguskantsleri asenõunik, nõunik, vanemnõunik. ...

                                               

Hesi Siimets-Gross

Hesi Siimets-Gross on eesti õigusajaloolane. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Rooma õigus ja selle retseptsioon nii Baltimaades kui ka Euroopas, põhiõigused, riigiõigus ja eraõigus 1920.–1940. aastatel. Hesi Siimets-Gross on üks 2005. aastal il ...

                                               

Mari Ann Simovart

Mari Ann Simovart on eesti õigusteadlane, vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent. Tema peamised uurimisvaldkonnad on lepinguõigus ja riigihankeõigus, mille teemal on ta hulgaliselt avaldanud teadustöid.

                                               

Johannes Sonin

Johannes Sonin oli eesti jurist. Osales Vabadussõjas. Lõpetas 1928. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, täiendas end Berliinis. 1940. aastani oli ta Sotsiaalministeeriumi töökaitse ja sotsiaalkindlustuse osakonna direktor. 1940–1941 Eesti NSV ...

                                               

Jaan Sootak

Jaan Sootak on eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kriminaalõiguse professor ja Riigikohtu nõunik. Tema peamine uurimisvaldkond on karistusõigus ja kriminaalpoliitika.

                                               

Artur Taska

Artur Taska oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Temalt on ilmunud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

                                               

Gaabriel Tavits

Gaabriel Tavits on eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli sotsiaalõiguse professor ning alates 2019. aastast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor.

                                               

Igor Tjutrjumov

Igor Matvejevitš Tjutrjumov 1855 Obtševo, Kirillovi maakond, Novgorodi kubermang – 29. märts 1943 Narva-Jõesuu) oli vene õigusteadlane, õppejõud. Tema eriala oli eraõigus. Ta lõpetas 1874. aastal Novgorodi gümnaasiumi ja 1878. aastal Keiserliku P ...

                                               

Evhen Tsybulenko

Evhen Tsybulenko on Ukraina päritolu Eesti õigusteadlane. Evhen Tsybulenko on Tallinna Tehnikaülikooli õiguse Instituudi professor 2005 ning rahvusvahelise ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja 2003–2010, TTÜ Inimõiguse Keskuse rajaja, Balti Kait ...

                                               

Henn-Jüri Uibopuu

Henn-Jüri Uibopuu oli eesti päritolu austria õigusteadlane, Salzburgi ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Henn-Jüri Uibopuu on sündinud Tartus. 1946. aastal lõpetas ta Saksamaal Hildburghausenis keskkooli, õppis aastatel 1964– ...

                                               

Jüri Uluots

Jüri Uluots oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 ja peaminister vabariigi presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

                                               

Abner Uustal

Abner Uustal oli eesti õigusteadlane. Ta oli aastast 1965 Tartu Riikliku Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor. Abner Uustal sündis Saaremaal Mustjala vallas Abula külas meremehe perekonnas.

                                               

Juhan Vaabel

Juhan Vaabel oli eesti majandusteadlane, Tallinna Polütehnilise Instituudi professor ja Eesti NSV akadeemik.

                                               

Paul Varul

Paul Varul on Eesti jurist ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor ja vandeadvokaat advokaadibüroos TGS Baltic. Ta lõpetas 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude. Kandidaadikraadi sai ta 1976. aastal Pet ...

                                               

Margot Viirmann-Kanemägi

Margot Viirmann-Kanemägi oli eesti õigusteadlane ja üks esimesi Eesti Advokatuuri naisliikmeid. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane ja naiskodukaitse toetaja.

                                               

Andres Vutt

Andres Vutt on eesti jurist ja Tartu Ülikooli äriõiguse dotsent. Tema peamised uurimisteemad on ühinguõigus ja kaubandusõigus.

                                               

René Värk

René Värk lõpetas 2000. aastal Õigusinstituudis õigusteaduse eriala magna cum laude. Ta jätkas õpinguid Stockholmi Ülikoolis, kus omandas 2001. aastal õigusteaduse magistrikraadi kiitusega. Aastal 2011 kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal ...

                                               

Age Värv

Age Värv on eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli võlaõiguse dotsent ning õigusteaduskonna asedirektor. Tema teaduslik uurimishuvi on intellektuaalomandi ja võlaõiguse seosed, ärisaladuse kaitse, võrdlev eraõigus ja õigusharidus.

                                               

Aarhusi konventsioon

Aarhusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998. aastal alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon on nimet ...

                                               

Berni konventsioon

Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ja selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon on 1979. aastal sõlmitud ja 1. juunist 1982 jõustunud rahvusvaheline looduskaitse alane kokkulepe. Eesti liitus Berni konventsiooniga aasta ...

                                               

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadav ...

                                               

Bioloogiliste relvade konventsioon

Bakterioloogiliste ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon ehk bioloogiliste relvade konventsioon ehk bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon oli esimene mitmepoolne desarmeerim ...

                                               

Cartagena protokoll

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiri ...

                                               

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping oli 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas sõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee ...

                                               

Eesti-Saksa mittekallaletungileping

Mittekallaletungileping Saksa Riigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 7. juunil 1939 Eesti Vabariigi ja Saksa Riigi vahel.

                                               

Espoo konventsioon

Espoo konventsoon ehk piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon on riikidevaheline lepe, mis seab osalistele kohustuse hinnata teatud tegevuste piiriülest mõju varases planeerimisjärgus. Samuti seab ta riikidele vastastikuse informeerimise ...

                                               

Euratomi leping

Euratomi leping ehk ametliku nimega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping on leping, millega rajati Euroopa Aatomienergiaühendus. Leping allkirjastati 1957. aasta 25. märtsil koos Euroopa Majandusühenduse loomise lepinguga ning see jõustus ...

                                               

Helsingi konventsioon

Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide ja Euroopa Majandusühenduse vahel. Konv ...

                                               

Keemiarelvade keelustamise konventsioon

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida. Konventsioon avati allakirjutamiseks 13. jaanuaril ...

                                               

Kelloggi-Briandi pakt

Kelloggi-Briandi pakt on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, ...

                                               

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt

Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt on rahvusvaheline leping, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1966. aasta 16. detsembril ja mis jõustus 1976. aasta 23. märtsil. 2018. aasta oktoobri seisuga oli paktiga ühinenud 172 riiki, al ...

                                               

Konsulaarsuhete Viini konventsioon

Konsulaarsuhete Viini konventsioon on 1963. aastast pärinev rahvusvaheline lepe, mis määratleb sõltumatute riikide vaheliste konsulaarsuhete raamistiku. Konventsioon jõustus 1967. aastal. 2010. aasta 19. novembri seisuga oli leppega ühinenud 173 ...

                                               

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on ÜRO egiidi all vastu võetud rahvusvaheline leping, mis sätestab meetmed naiste vastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides. Konventsiooni t ...

                                               

Kyōto protokoll

Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. 1997. aasta detsem ...

                                               

Lapse õiguste konventsioon

Lapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal ÜRO Peaassambleel. Aastal 2009 on konventsiooniga ühinenud 191 riiki kõik riigid peale USA ja Somaalia. Ühtki teist ÜRO inimõiguste ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →