ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 151



                                               

Võistkondlik suusamaraton

Võistkondlik suusamaraton oli Eestis 1960–1987 toimunud spordiala ja mitme suusavõistluse koondnimetus. Võistkondliku suusamaratoni idee sai alguse 1950. aastate lõpus, tollase ajalehe Noorte Hääl toimetusest. Esimene maraton toimus 21. veebruari ...

                                               

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek ...

                                               

ESTDCU

ESTDCU on Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus alates 2010ndate algusest kasutatav välivormiriietus. Digitaalse maskeerimismustri väljatöötamist alustati 2005. a. Esialgne versioon oli pisut heledama tooniga ja seda valmistati piiratud kogus. Heledam ...

                                               

Kaitseväe keskpolügoon

Kaitseväe keskpolügoon asub Harju maakonnas Kuusalu vallas. Praegu kuulub Kaitseväe keskpolügoon Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse alla.

                                               

Pullapää kriis

Pullapää kriisiks nimetatakse 1993. aasta juulist novembrini toimunud sisepoliitilist kriisi Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii ja Eesti kaitseväe, hiljem ka Eesti Vabariigi valitsuse vahel.

                                               

Pildiskandaal

Pildiskandaal oli 2001. aastal toimunud poliitiline skandaal Eestis. See sai alguse, kui Keskerakonna ajaleht Kesknädal teatas, et 1999. aastal oli Mart Laar koos mõne poliitilise ametnikuga tulistanud opositsiooniliidri Edgar Savisaare pildi pih ...

                                               

Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011

Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011 leidis aset, kui püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud jurist Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse Tallinnas Sakala tänaval, kus oli mitme tunni vältel vastasseisus politseiga. Ju ...

                                               

Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Lääne ...

                                               

Jalaka liin

Jalaka liin oli 1941. aasta suvel Teise maailmasõja Sõjategevus eel Eestis, enne Saksa vägede pealetungi teostatud kindlustustööde ajal kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres Räni küla lähedal, 4 kilomeetri kaugusel Tartust. Kindlustustöid t ...

                                               

Laidoneri liin

Laidoneri liin on 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapiiri kindlusehitiste rahvapärane nimetus. Johan Laidoner oli küll Sõjavägede Ülemjuhataja, kuid pole teada, et ta oleks olnud rohkem kui oma ametikohustuste tõttu seotud just piiriki ...

                                               

Lembitu kasarmud

Lembitu kasarmud on sõjaväekasarmud Pärnus, aadressil A. H. Tammsaare puiestee 70. Kasarmud ehitati 1906. aastal ja neid hakkas kasutama 24. jalaväediviisi Pärnu garnisoni kuulunud 95. Krasnojarski jalaväepolgu rood. Polgu nimetuse tõttu nimetati ...

                                               

Nursipalu harjutusväli

Nursipalu harjutusväli on Kaitseliidu ja Kaitseväe kasutatav sõjaväe harjutusväli, mis asub Võru maakonnas Rõuge ja Võru valla territooriumil. Harjutusvälja pindala on umbes 3300ha. Nõukogude perioodil oli Nursipalu harjutusväli osa Nõukogude arm ...

                                               

Pahkla raketibaas

Pahkla raketibaas oli Eesti NSV territooriumil paiknenud NSV Liidu õhukaitseväegede 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi 94. õhutõrjebrigaadi õhutõrje raketibaas, Kohila vallas Pahkla küla lähedal. Raketibaas rajati Pahklass ...

                                               

Püssirohukelder

Püssirohukelder on praegune õllerestoran ja endine püssirohuhoidla Tartus aadressil Lossi tänav 28. Püssirohukelder ehitati aastatel 1768–1778. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest. Vagumuse täitmiseks saadi mater ...

                                               

Rannakaitsepatarei nr 14

Rannakaitsepatarei nr 14 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas Aegna saarel. Kavandatud, relvastamata rannakaitsepatarei nr 14, IV-130/55 ja sel ...

                                               

Rannakaitsepatarei nr 15

Rannakaitsepatarei nr 15 ehk Aleksander Nevski patarei oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Aegna saare loodeosas Kurikneemel. Kahe betoontorniga nelja suurtükiga rannapatar ...

                                               

Rannakaitsepatarei nr 314

Rannakaitsepatarei nr 314 oli Osmussaarel suurtükitornides paiknenud kahe 180-mm paarissuurtükiga Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi rannakaitsepatarei. 24. septembril 1939 esitas NSV Liidu valitsu ...

                                               

Rohu raketibaas

Rohu raketibaas oli üks osa Rakvere rajoonis asunud Nõukogude Liidu tuumaraketibaasist. Rohu raketibaas tegutses 1960.–1970. aastatel, likvideeriti kui moraalselt vananenud 1978. aastal. Baasi juhiti Rakverest. Angaaris, kus olid kaks raketti rat ...

                                               

Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26

Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ehk Tahkuna Patarei nr.26 IV-130/50 oli Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitsepatarei Tahkunal Hiiumaal. Rannakaitsepatarei ehitati aastatel 1939–1940, NSV Liidu mereväe Balti laevastiku, Tallinna mereväeb ...

                                               

Tannenbergi liin

Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis. Liin sai oma nime Preisimaal Esimeses maailmasõjas toimunud lahingu järgi, kus 1914. aasta augustis p ...

                                               

Tapa sõjaväelinnak

Tapa sõjaväelinnak on Eesti kaitseväe suurim sõjaväelinnak. Seal asuvad ainult eripataljonid, mis kasutavad iga päev harjutamiseks suuri alasid. Linnaku kõrval asuv Kaitseväe keskpolügoon pakub häid võimalusi suurtükkide laskeharjutusteks ja manö ...

                                               

Tartu bastionid

Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660. aastate lõpul, igale kavandatud bastionidest anti hiljem Rootsi valitsejate nimed. Enne Põhjasõja algust saadi kaheksast bastionist valmis vaid neli, mõnda jõuti ka ...

                                               

Tsiatsungõlmaa harjutusala

Tsiatsungõlmaa harjutusala on Kaitseväe harjutusala Võrumaal, Võru valla Juba külas. Tsiatsungõlmaa harjutusala kuulub eraldiseisva harjutusalana Nursipalu harjutusvälja koosseisu. Harjutusalal asub 300-meetrise laskerajaga poolkinnine lasketiir ...

                                               

1. Soomusrongi Rügement

1. Soomusrongi Rügement oli Eesti soomusrongirügement enne Teist maailmasõda. Rügement moodustati 1923. aastal, 1920.–1930. aastatel paiknesid 1. soomusrongirügemendi staap ning ohvitseride kasiino Tapa mõisas. 1934. aastal liideti 1. Soomusrongi ...

                                               

2. Soomusrongi Rügement

2. Soomusrongi Rügement oli Eesti soomusrongirügement enne Teist maailmasõda. Rügement moodustati 1923 ja liideti 1934 koos 1. Soomusrongi Rügemendiga Soomusrongirügemendiks. 2. Soomusrongi Rügement asus Valgas. 2. Soomusrongirügement koosnes: La ...

                                               

Soomusautode Kolonn

Soomusautode kolonn oli Eesti Vabadussõja ajal 14. aprillil 1919 moodustatud soomusväeosa, mis moodustati iseseisva väeosana 14. aprillil 1919 Eesti Vabadussõja algetapil ehitatud ja algselt jalaväepolkude juures tegutsenud üksikutest soomusautod ...

                                               

Soomusrongide Brigaad

Soomusrongide Brigaad oli Eesti soomusrongide väeüksus. Brigaad moodustati 1. veebruaril 1921 pärast Soomusrongide Diviisi reorganiseerimist. Reorganiseerimise käigus olid tulevaselt brigaadilt ära võetud jalaväeosad. 1923. aasta 1. augustist reo ...

                                               

Soomusrongide divisjon

Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusvägede üksus Vabadussõjas. Soomusrongide divisjoni ülemateks Vabadussõjas olid kapten Anton Irv ja kapten Karl Parts. Soomusrongide divisjon formeeriti 10. veebruaril 1919 seni Vabadussõjas eraldi t ...

                                               

1. Suurtükiväepolk

1. Suurtükiväepolk oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus. Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler. Polgu formeerimine algas sõjaministri käsul 21. novembrist 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva ...

                                               

2. Suurtükiväepolk

21. jaanuar 1919 – 1. august 1919, kapten Herbert Brede, 1918, alampolkovnik Martin Terras, 22. oktoober 1919 – 1. detsember 1928, alampolkovnik/kolonel Georg Feofanov 1919, kapten Johannes Roska

                                               

3. Suurtükiväepolk

Polgu koosseisu kuulus 1919. aprilli keskpaigas 6 patareid, neist 3 rasked. 3. Suurtükiväepolgu baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati 1. ja 2. ...

                                               

Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus. Suurtükiväepataljon paikneb Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse. Pataljoni ülem on kolonelleitnant Marko Tomentšuk.

                                               

Eesti sõjaväelised auastmed

Eesti sõjaväeline auaste on Eesti Vabariigi nimel kaitse- või reservväelasele antav nimetus, mis sõltub tema sõjaväelisest väljaõppest, haridusest, sõjaväelisest ametikohast, tegevteenistuse staažist ning põhiväeliigist. Kõrgeim võimalik Eesti õh ...

                                               

Kindral

Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest. Mereväes vastab sellele admiral. Mõistet "kindral" kasutatakse ka üldistavalt nende sõ ...

                                               

Narva Garnisoni kalmistu

Narva Garnisoni kalmistu on kalmistu Narva linnas aadressiga Garnisoni kalmistu, Jõesuu tänava ääres. Kalmistu geograafilised koordinaadid on 59° 24′ 14″ N, 28° 10′ 17″ E 1919. aastal rajatud Vabadussõja hukkunute kalmistu, avati ametlikult 1921. ...

                                               

Tartu sõjaväekalmistu

Tartu sõjaväekalmistu on kalmistu Tartu linnas. Kalmistu kuulub Tartu Raadi kalmistute kompleksi ja paikneb eenduva tükina kompleksi loodeosas. Kalmistu peasissepääs on Nurme tänavalt ja selle pindala on 1.9 hektarit. Kalmistul asub looduskaitsea ...

                                               

Viljandi Garnisoni kalmistu

Viljandi Garnisoni kalmistu on kalmistu Viljandi kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Riia maantee ja Kalmu tänava nurgal Viljandi linnas Viljandi maakonnas.

                                               

Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu

Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu on kalmistu Viljandi kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Viljandi linnas Viljandi maakonnas.

                                               

Erioperatsioonide väejuhatus

Erioperatsioonide grupp on Eesti Kaitseväe struktuuris olev eriüksus, mis kuulub erioperatsioonide väejuhatuse koosseisu. Suuremat osa üksuse kohta käivaid andmeid kaitseb riigisaladus. EOG ja ESTSOF-i põhiülesanded on erioperatsioonide planeerim ...

                                               

Logistikapataljon

Logistikapataljon on Kaitseväe keskalluvusega Toetuse väejuhatuse alluvuses olev pataljonisuurune logistilise tagalateenistuse väeosa. Pataljon asub Lääne-Harju vallas Ämari lennubaasis. Pataljoniülem on kolonelleitnant Tambet Mäe.

                                               

Operatsioon Barkhane

Operatsioon Barkhane on jätkuv, Prantsusmaa juhitud, võimuga opositsioonis olevate jõudude vastane sõjaline operatsioon Aafrika Saheli piirkonna viies riigis: Burkina Fasos, Tšaadis, Malis, Mauritaanias, Nigeris, mis algas 1. augustil 2014.

                                               

Operatsioon Serval

Operatsioon Serval oli Malis toimunud Prantsusmaa relvajõudude missioon. Eesmärgiks oli islamimässulised, kes olid hakanud tungima riigi keskosa suunas, Põhja-Malist välja ajada. Operatsioon Serval algatati pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsio ...

                                               

United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali

United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali on ÜRO rahuvalvemissioon Malis. MINUSMA käivitati 25. aprillil 2013 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2100, et Malis pärast 2012. aasta tuareegide ülestõusu vankuma löön ...

                                               

Eesti lipp

Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp. Eesti lipu kohta kasutatakse ka sõna sinimustvalge. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.

                                               

Eesti NSV lipp

Eesti NSV lipp oli NSV Liidu haldusüksuse Eesti NSV lipp. Lipu autor oli eesti kunstnik Paul Luhtein. Eesti NSV lipp kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ja võeti kasutusele 6. veebruaril 1953. aastal, lipu kavandi kujundas Paul Luht ...

                                               

Võrukeste lipp

Võrukeste lipp või ka võru lipp on lipp, mis on mõeldud sümboliks võru keelele, selle kõnelejaile ja nende maale – vanale Võrumaale, mis on võru keele- ja kultuuriala. Valge kaheksakannaga roheline lipp valiti lipukonkursi paljude kavandite hulga ...

                                               

Tartu logo

Tartu logo esitleti 17. septembril 1997. Logo autor on kunstnik Tiina Viirelaid. Tartu logol on kaks kuju: kahevärviline ning mitmevärviline, sellel on kujutatud Tartu Ülikooli peahoone samba ja Emajõe motiivid. 29. mail 1997 kuulutas Tartu Linna ...

                                               

Tartu tunnuslause

Tartu tunnuslause on "Heade mõtete linn", inglise keeles "City of good thoughts". Tartu linna tunnuslause valiti 1999. aastal, selle autor on ajakirjanik Aivar Viidik. Tunnuslauset kasutatakse valdavalt koos Tartu logoga, mis valiti 1997. aastal. ...

                                               

Tartu vapp

Tartu vapp on Tartu maakonnas asuva Eesti linna Tartu vapp. Vapp on kinnitatud 20. mail 1992. Praegune vapi kujutis ning punavalge lipp kinnitati linna ametlikeks sümboliteks 1928. aastal.

                                               

Eesti vapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi ki ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →