ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 144



                                               

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991. Eesti NSV SM oli liidulis-vabariiklik ministeerium, mis allus nii NSV Liidu Siseministeeriumile kui ka Eesti NSV Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Sisem ...

                                               

Usuasjade volinik

Usuasjade volinik on Nõukogude Liidu liiduvabariikides ja teistes haldusüksustes usuelu korraldamise eest vastutanud ametiisikute lühendatud ametinimetus. Dokumentides ja muus kirjanduses on seda nimetust kasutatud järgmiste ametikohtade kontekst ...

                                               

Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond

Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond oli 1918. aastal Nõukogude Venemaal moodustatud Venemaal asuvate eestlaste tegevuse koordineerimise ja Eesti kohta teabe kogumise asutus. Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond organi ...

                                               

Ööpartei

Eestimaa Kommunistlik Partei, mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel. Organisatsioon rajati 1990. aasta 23.–25. märtsil aset leidnud EKP kongressil. Viimasel ...

                                               

222 kiri

222 kiri on 2017. aasta juunis avaldatud 222 Eesti kultuuritegelase kiri, milles palutakse Riigikogu kiirraudteeprojekti Rail Baltic leping jätta ratifitseerimata selle mittemõistlikkuse tõttu Eestile. Kirja eestvedajaid oli Toomas Kiho. Kiri ilm ...

                                               

400 kiri

400 haritlase kiri Rail Balticu seaduse tühistamiseks on avalik kiri, mis ilmus ajalehes Postimees 10. aprillil 2018. Avaldatud ka väljaandes Avalik Eesti. Selles põhjendatakse, miks on mõistlik Rail Balticu ratifitseerimisseadus tühistada.

                                               

Eesti-Armeenia parlamendirühm

Eesti-Armeenia parlamendirühm on Eesti Riigikogu saadikurühm, mille eesmärk on tõhustada kahepoolset suhtlemist Armeenia parlamendiga. Parlamendirühma tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvust ...

                                               

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu linna- ja vallavolikogude esindajatest moodustatud omava ...

                                               

Euroopa Liidu asjade komisjon

Euroopa Liidu asjade komisjon) on Riigikogu alatine komisjon, "millel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Erinevalt teistest alatistest komisjonidest võivad Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kuuluda samal aj ...

                                               

I Riigivolikogu

Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsust toetava Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, opositsioon 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle. Kuna igast val ...

                                               

Riigikogu esimees

Riigikogu esimees on Eesti Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega Riigikogu juhatuse. Alates 2021. aasta 18. märtsist on Riigikogu esimees Jüri Ratas. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastaval ...

                                               

Riigikogu fraktsioon

Riigikogu fraktsioon on Riigikogu liikmete moodustatud liit. Enamasti kuuluvad ühte fraktsiooni ühe erakonna liikmed. Fraktsioonides arutatakse muu hulgas Riigikogus menetlevate eelnõudega seotud küsimusi, samuti kujundatakse seal poliitilisi sei ...

                                               

Riigikogu juhatus

Riigikogu juhatus on Riigikogu kolmest liikmest moodustatud kollegiaalne instants, kes korraldab Riigikogu tööd. Juhatuse liikmed valitakse Riigikogu liikmete seast ja nad on juhatuse koosseisus üks aasta. 18. märts 2021 toimunud Riigikogu juhatu ...

                                               

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon, tuntud ka kui kapo komisjon, on riigi seadusandliku võimu järelevalvefunktsiooni täitev Riigikogu saadikutest moodustatav alaline komisjon, mis kontrollib täidesaatva võimu esindajaid, kellele on ...

                                               

Riigikogu Kantselei

Riigikogu Kantselei on Riigikogu juures tegutsev ametiasutus. Kantselei põhimääruse järgi on tema põhiülesanne luua Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused. Põhiülesande täitmiseks kantselei muu hulgas nõusta ...

                                               

Riigikogu komisjonid

Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu ...

                                               

Riigikogu põhiseaduskomisjon

Riigikogu põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavad riigi- ja haldusõiguse küsimustega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise seaduse eeln ...

                                               

Riigikogu valimised

Riigikogu valimised on Eestis rahvahääletusega valimised, millega selgitatakse Riigikogu koosseis. Valimised võivad olla korralised või erakorralised. Eestis on Riigikogu valimine toimunud: 1995. aasta Riigikogu valimised IV Riigikogu valimised . ...

                                               

Riigikogu väliskomisjon

Riigikogu väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb Eesti välispoliitika teemadega. Komisjoni enda sõnul osaleb see "Eesti välispoliitika kujundamisel ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispol ...

                                               

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda. Esimene oli Riigivolikogu. 1938. aastal kujundatud Riiginõukogu koosseis jäi ainsaks. Riiginõukogu esimene istungjärk algas 21. aprillil 1938. Riigi ...

                                               

Soome-ugri toetusrühm

Soome-ugri toetusrühm on Riigikogu juures tegutsev rühm, mille eesmärkide seas on hoida kultuurialaseid kontakte soome-ugri rahvastega, samuti edendada nende rahvaste haridust ja kultuuri. Rühm moodustati esimest korda 1992 VII Riigikogu juurde. ...

                                               

Advokatuuriseadus

Advokatuuriseadus on Eesti seadus, mis sätestab Eesti Advokatuuri korralduse ning advokaadi, advokatuuri assotsieerunud liikme ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Advokatuuriseadus koosneb kaheksast peatükist, milleks on "Üldsätte ...

                                               

Ajutised administratiivseadused

Ajutised administratiivseadused võeti vastu Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse poolt 19. novembril 1918 ja avaldati Riigi Teatajas 27. novembril 1918.

                                               

Amnestiaseadus (1938)

Amnestiaseadus võeti vastu I Riigivolikogu poolt 29. aprillil 1938 ja I Riiginõukogu poolt 5. mail 1938, see oli esimene I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu vastuvõetud seadus. Seaduseelnõu esitas Riigivolikogule Vabariigi Valitsus oma otsusega 21. ...

                                               

Asjaõigusseadus

Asjaõigusseadus on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Seadus võeti vastu 9. juunil 1993 ja see jõustus 1. detsembril 1993.

                                               

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse seadus on Eestis Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, mis käsitleb autorite õigusi nende loomingule. Seaduse eraõiguslik osa reguleerib autorite juriidilisi suhteid, tsiviilõiguslik osa autorsusega kaasnevaid varalisi ja mittevaralisi ...

                                               

Avaliku teabe seadus

Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolli ...

                                               

Balti eraseadus

Balti Eraseadus oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865. aastal. Balti Eraseaduse koostas Friedrich Georg von Bunge, kelle ülesandeks oli kodifitseerida kõik seni Liivimaal, Eestimaal, Kuramaal ja Narvas kehtinud seadused ja ...

                                               

Eesti NSV taluseadus

Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6. detsembril 1989 vastu võetud seadus, mis jõustus 25. detsembril 1989 ning kaotas lõplikult kehtivuse 17. juunil 2013. Seadus kehtestas juriidilise aluse talude loomiseks Eesti taasiseseisvumise a ...

                                               

Eesti seaduste ametlike lühendite loend

Eesti seaduste ametlike lühendite loend loetleb tähestikulises järjekorras Eesti kehtivate seaduste ametlikud lühendid Riigi Teataja järgi. JahiS – Jahiseadus ETS – Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus MTKS – Mikrolülituse to ...

                                               

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute avalikustamise seadus võeti vastu 6. veebruaril 1995. aastal Riigikogu poolt ning antud seadusega määratleti kord, mille alusel a ...

                                               

Ehitusseadus

Ehitusseadus oli Eesti seadus, mis sätestas nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja ...

                                               

Elektrituruseadus

Elektrituruseadus on Eesti seadus, mis reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. See seadus kehtestab elektrituru toimimise põhimõtted, mille e ...

                                               

Elektrooniline Riigi Teataja

Elektrooniline Riigi Teataja ehk eRT on Eesti õigusaktide andmebaas koos veebipõhise kasutajaliidesega, mis võimaldab otsida ja lugeda Eestis kehtivaid või varem kehtinud õigusakte. Õigusaktid avaldatakse elektrooniliselt Riigi Teatajas eRTs. Pab ...

                                               

Isikuandmete kaitse seadus

Isikuandmete kaitse seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. 15. jaanuarist 2019 kehtib Eestis uus isikuandmete kaitse seadus, mis kohaldas Eesti ...

                                               

Jäätmeseadus

Eesti Vabariigi jäätmeseadus ehk jäätmeseadus on seadus, mis sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamise ...

                                               

Karistusseadustik

Karistusseadustik on süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus. Seadustik võeti vastu 6. juunil 2001 ja jõustus 1. septembril 2002. Enne karistusseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks ja karistusseadustik põhineb suuresti kriminaalkoodeksil. ...

                                               

Kaubamärgiseadus

Kaubamärgiseadus on seadus, mis reguleerib üldtuntud ja registreeritud kaubamärkide õiguskaitset, nendega seotud õigusi ja kohustusi ning Euroopa Liidu kaubamärgi määruse alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis registreeritud kaubamärkide ...

                                               

Keeleseadus

Keeleseadus on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutu ...

                                               

Kodakondsuse seadus

Kodakondsuse seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise korra. KodS võeti vastu 19. jaanuaril 1995 ja see jõustus 1. aprillil 1995.

                                               

Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)

Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus anti Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei poolt dekreedina 26. mail 1957. Seaduse algtekstile on alla kirjutanud August Rei, peaministri asetäitja Johannes Sikkar ja välisminis ...

                                               

Kooseluseadus

Kooseluseadus on XII Riigikogus 2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Kuna seadus on sõnastatud sooneutra ...

                                               

Korrakaitseseadus

Korrakaitseseadus on terviklik, kogu valdkonda reguleeriv õigusakt, mis alates 1. juulist 2014 on aluseks kogu Eesti korrakaitsele ja riiklikule järelevalvele. Sätestatud on üldkorrakaitseorgan Politsei- ja Piirivalveamet ning erikorrakaitseorgan ...

                                               

Lennundusseadus

Eesti Vabariigi lennundusseadus on seadus, mis "sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused". Eestis 2019. aasta seisuga kehtiv lennundusseadus on vastu võetud 17. veebruaril 1999 ning jõustunu ...

                                               

Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938. Selle seaduse alusel muutusid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõis ...

                                               

Naturalisatsioon Eestis

Naturalisatsiooniks nimetatakse mittesünnijärgset kodakondsuse omandamist. Seda omandatakse perekonnaseisu, isikliku soovi või eriliste teenete läbi. Naturalisatsiooni saamise korda reguleerib kodakondsusseadus.

                                               

Planeerimisseadus

Planeerimisseadus reguleerib Eestis ruumilist planeerimist. Planeerimisseadus suunab arengut ruumis läbi arenguks, ehitustegevuseks ja maakasutuseks vajalike planeeringute koostamise korra ja planeeringute kohta esitatavate sisuliste nõuete määra ...

                                               

Pühade ja tähtpäevade seadus

Pühade ja tähtpäevade seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis esitab Eesti rahvuspüha, riigipühad, riiklikud tähtpäevad. Seadus on vastu võetud 27. jaanuaril 1998. 4. juuni alates 2004. aastast – Eesti lipu päev, mida tähistab Eesti riik ja rahvas ...

                                               

Riigi Teataja

Riigi Teataja on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27. novembril 1918. Riigi Teatajat annab välja Riigikantselei. 13. novembril 1918 otsustas Eesti Ajutine Valitsus: "Otsustatakse ajaleht "Valitsuse Teataja" valitsuse korr ...

                                               

Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta

Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta on 8. juulil 1921 Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt vastuvõetud seadus, millega asutati Kultuurkapital. Seadus tunnustati Riigikogu juhatuse poolt maksvusetaks, kuna Riigikogu seda seaduse kahe kuu k ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →