ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 125



                                               

Härjapõlvlane

Härjapõlvlane on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kirjelduse tema kohta on andnud Matthias Johann Eisen oma kirjutistes Eesti mütoloogiast. Teda on mainitud rahvuseepose seitsmeteistkümnendas loos Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. J ...

                                               

Ilmaneitsi

Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kirjelduse tema kohta on andnud ka Matthias Johann Eisen oma kirjutistes Eesti mütoloogiast. Ilmaneitsit on mainitud rahvuseepose kümnendas loos Kikerpära soo. Vetevaimu kuld. Jõukatsuj ...

                                               

Ilmarinen

Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing. Ta on üks peategelasi Soome-Karjala eeposes "Kalevala", kus ta tagus Ilmasamba, taevalaotuse ja imeveski sampo. Eepose tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarineni sepistatud rik ...

                                               

Inimesehaldjad

Vanapagan teab haldja tulekut ja katsub last sellepärast oma lapse vastu ära vahetada, enne kui haldjas suudaks keelata. Et Vanapagan ei saaks last enne haldja tulekut ära vahetada, tuleb last kolm päeva pärast sündimist alati valvata, ilma et öö ...

                                               

Iru mägi

Iru mägi on koht Tallinna ja Iru küla piiril Vana-Narva maantee ääres Pirita jõe kaldal. Ta ulatub osaliselt Iru linnuse maa-ala kohale. Mäel asub Iru ämm. Iru mäge on mainitud rahvuseepose "Kalevipoeg" kolmandas loos Kalevi poegade jahilkäik. Li ...

                                               

Kaaren (mütoloogia)

Kaaren on müütiline rääkiv lind, keda on mainitud eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg". Rahvuseepose kuuesteistkümnendas loos võttis Kalevipoeg nõuks ehitada laev. Selleks soovis ta nende õue alla isa poolt istutatud suure tamme maha võtta. Töö tegi ...

                                               

Kalev (mütoloogia)

Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalev oli Kalevipoja isa ning Linda abikaasa. Arvatavalt ühissoome ajast põhinev vägilasnimi, mis olevat tekkinud sõnast kali - jõud, vägi August Annist. Legend räägib, et Kalev olevat maetud T ...

                                               

Kaleva

Kaleva on poolmüütiline maa, läänemeresoomlaste asuala. See mõiste esineb läänemeresoome rahvaluules ning 20. sajandi alguse uusromantilises kirjanduses ja poeesias. Jop on tunsi toivottunsa tuo tuhma Kaleva n kansa, jop on katsoi kaivattunsa tuo ...

                                               

Kidur

Kidur on eesti pseudomütoloogias Kiru-nimelisele jumalale pühendatud noor kits. Kidura ja Kiru tõi teaduskäibesse Friedrich Reinhold Kreutzwald oma saksakeelses kirjas Friedrich Robert Faehlmannile 6/18. aprillist 1845. See pärinevat Kreutzwaldi ...

                                               

Kuldkelluke

Kuldkelluke on müütiline võlujõuga ese eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg". Seda on mainitud rahvuseepose seitsmeteistkümnendas loos Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Murueide tütarde tants. Kalevipoeg ning tema sõbrad ...

                                               

Kungla (mütoloogia)

Kungla on eesti mütoloogias õnnemaa, muinasjutumaa. Arvatakse, et selle sõna võttis esimesena kasutusele F. R. Kreutzwald, kes mõtles selle all eelkõige Ojamaa saart. Kungla nimi tuleneb rootsi keelest "det kungliga folket".

                                               

Kurjalased

Kurjalased on müütilised kurjad vaimud rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kurjadest vaimudest on juttu rahvuseepose kolmandas loos. Põualisel päeval istus Kalevipoeg mere kaldal ja vaatas lainte mängu. Äkitselt varjutasid taeva mustad pilved ja tõusis t ...

                                               

Külmking

Külmking on eesti ja liivi rahvausundis tuntud üleloomulik pahatahtlik olend. On usutud, et külmking on rahutu pahatahtlik vaim, mis halvast ja/või eriliste omadustega inimesest pärast surma maa peale uitama ja kahju tegema jääb. Külmkinga on vah ...

                                               

Küüntelaastust kübar

Küüntelaastust kübar, ka Küüntest kübar, on müütiline võlujõuga kübar eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg". Seda on mainitud eepose neljateistkümnendas loos Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvikuga. Lahkumine. Kalevipoeg jõudis allilma ning põrg ...

                                               

Küüntest kübar

Küüntest kübar, ka küüntelaastust kübar on eesti rahvaluules maagiline ese, mis teeb selle kandja nähtamatuks või annab kandjale muid võimeid. Rahvapäraste uskumuste kohaselt ei tohtinud lõigatud küüsi laokile jätta, et vanakurat neist endale ime ...

                                               

Lennuk (Kalevipoja laev)

Lennuk oli eesti rahvaluules laev, millel Kalevipoeg ja tema kaaskond purjetasid Lindanisest maailma otsa otsima. Laev ehitati üleni hõbedast, sealhulgas ka mastid ja köied. Nimi Lennuk valiti sellepärast, et laev justkui lendas üle lainete. Virm ...

                                               

Libahunt

Libahunt on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks ...

                                               

Liiva-Annus

Liiva-Annus on eestlastel isikustatud surma või surmavaimu levinumaid nimetusi. Surma ei soovitud nimepidi nimetada, et teda mitte kohale kutsuda, seepärast leidis vanarahvas talle muidki asendusnimesid ja peitesõnu: Mulla-Madis, Kalmu-Kaarel, Ha ...

                                               

Linda

Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg". Ta oli Kalevipoja ema ja Kalevi naine. Teda on mainitud eepose esimeses loos Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. Läänes elanud noor lesk leidis karjateelt kana, tallermaalt tedremuna ja vainult varesepoj ...

                                               

Loomislaul

Loomislaul on eesti rahvalaulu tüüp, mis on paljudes teisendites tuntud üle Eesti. Ingeri ja karjala sama tüüpi laule peetakse eesti omadega väga sarnasteks. Loomislaul jutustab maailma või taevakehade loomisest või tekkimisest linnumunast või mu ...

                                               

Luupainaja

Luupainaja on eesti mütoloogias magajaid painav vaim. Luupainaja teiste nimetuste hulka kuuluvad painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaanija, luupaine, luupatak, tallaja. Ka tallaja on nimetuse saanud selle järgi, kuidas ta inimestel ...

                                               

Maa-alune

Maa-alune on tegelastüüp eesti mütoloogias. Maa-alune vägilane võib küll igal pool maa all elada, kuid eriti meeldib neile elutseda aga inimeste eluasemete juures, majade all ja ümbruses. Neid võib ka leida keldritest, põranda ja uste alt, samuti ...

                                               

Maa-alused

Maa-alused olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all. Maa-alused olid tuntud pisikeste inimesekujuliste mütoloogiliste olenditena põhiliselt Põhja-Eestis, nende olemasolust andsid märku hääled. Nad tegutsesid seppade taov ...

                                               

Maa-alused (haigus)

Maa-alused on eesti folklooris maaviha poolt põhjustatud nahahaigus. Maa-alused oli üldtuntud haiguste nimetusena, mida saadi maast. Enamasti olid need mitmesugused nahahaigused nagu sammaspool, paised, vistrikud, kärnad jt, mõnel pool ka liigese ...

                                               

Maaema

Maaema on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maa jumalikustamisega või pühaks pidamisega. Maa valvajaks või valitsejaks peetakse jumalust, sageli seotud viljakusriitustega jmt. Maaema arhetüüp on omane paljudele mütoloogiatele, usunditele ja r ...

                                               

Maajumal

Maajumal on rahvausundis maakaitsevaim, kellele annetatakse söögi- ja joogiohvreid. Maajumala austamine toimus peamiselt Lõuna-Eestis, kus see oli osaliselt segunenud uskumusega majahaldjasse. Teda on samastatud ka maa-alustega. Enamasti vastasid ...

                                               

Majahaldjad

Majahaldjas on Eesti mütoloogia järgi on igas majas peidus olev haldjas, keda hüütakse majahaldjaks, koduhaldjaks, taluhaldjaks, hoonehaldjaks, majavarjajaks, majavaimuks, isegi majaperemeheks. Majahaldjad asuvad kõigis eluruumides, aga ka väljas ...

                                               

Mana (jumal)

Mana nimi on rahva seas rohkem tuntud, kui Tooni on surnuvalla, altmaailma valitseja. Mana sõna on nimest Manala tekkinud, Manala aga sõnast Maan ala, maa all. Mõnes kohas räägitakse veel meie päevil Maanala. Ajajooksul tekkis Maan alast Manala, ...

                                               

Mardus

Mardus tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet. Mardus oli sellisena tuntud peamiselt Põhja-Eestis, Lääne-Eestis tähendas ta ka õnnetust või häda. Ta ilmus looma, l ...

                                               

Metsahaldjas

Metsahaldjas on eesti mütoloogias inimese, looma või linnu kujul esinev metsaga seotud haldjas. Metsahaldjad polnud alati selgelt eristatavad, metsas võis kuulda nende käimist, vilistamist või naeru.

                                               

Metsavana

Metsavana ehk metsataat ehk metsaisa on eesti mütoloogias vanamehe kujul esinev metsavaim. Metsavana kujutatakse sageli suure kehaehitusega pika vana mehena, kelle silmad on elutarkust täis. Metsahaldja peakatteks on kõrge kasetohust kübar, nägu ...

                                               

Metsik

Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna. Arvati, et kui see nukk asulast välja viiakse ja ära põletatakse, siis kaob ära igasugune viljatus ja ebaõnn. Metsiku populaarsus oli ...

                                               

Murueide tütred

Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kirjelduse nende kohta on andnud Matthias Johann Eisen oma kirjutistes Eesti mütoloogiast. Neid on mainitud rahvuseepose seitsmeteistkümnendas loos Sõjaratsu sõit. Assamalla la ...

                                               

Must Mart

Must Mart on Muhu vägilasmuistendi kangelane. Üleskutse Musta Mardi lugude kogumiseks ilmus koos paari rahvasuust kuuldud looga 1934. aastal ajalehes Meie Maa.

                                               

Näkk

Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ...

                                               

Ohverdamine

Ohverdus suunab siia; Andrei Tarkovski filmi kohta vaata artiklist Ohverdus film. Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes.

                                               

Ohvriaed

Ohvriaed oli Lõuna-Eesti hajaasustuses talu kultusepaik ja ohverdamiskoht. Ohvripaigaks oli taraga piiratud aiake taluõuel või suurema taluaia nurgas, kus kasvasid lehtpuud, põõsad ja humalad. See koht oli püha ja puutumatu. Ohvriaeda pandi surnu ...

                                               

Paharet

Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Etümoloogia sõnaraamatu järgi on paharet paha vaim või kurivaim, põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline. Pahareti poegasid on mainitud rahvuseepose kümnendas loos Kikerpära soo. Vet ...

                                               

Pakane (mütoloogia)

Matthias Johann Eiseni raamatus "Eesti mütoloogia" kirjeldatakse Pakasetaadi välimust järgmiselt: "Pakasetaat esineb täiesti hallina taadina, õigemini valgete juustega ja pika valge habemega, valge kübar peas, valge kuub seljas, valged sukad, kin ...

                                               

Penilased

Penilased on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Neid on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos "Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. Purjetanud koos kaaslastega Lennukil põhja poole, jõudis K ...

                                               

Pikker

Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal. Teda on mainitud rahvuseeposes "Kalevipoeg". Kirjeldusi tema kohta on andnud ka Matthias Johann Eisen oma kirjutistes Eesti mütoloogiast. Pikrist on juttu rahvuseepose kolmandas loos. Põualisel päeval istu ...

                                               

Pikne (äiksejumal)

Sõna "pikne" tähendab liivis välku ennast, aga ka üldse äikest. Tihti öeldakse, et pikne põristab, mitte välku lööb, samuti pikne hakkab müristama. See, kas pikne ja kõu on samad, ei ole teada.

                                               

Põhja konn

Põhja konn on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1866. aastal kogumikus "Eesti rahva ennemuistsed jutud" ilmunud muinasjutu "Põhja konn" üleloomulikust olendist tegelane, konnataoline koletis. "Põhja konna" aluseks on Eestiski populaarne rahvusvaheli ...

                                               

Põhjakotkas (mütoloogia)

Põhjakotkas on müütiline võimas lind, keda mainitakse rahvuseepose esimeses loos. Eeposes mainitakse, et Kalevala oli koht põhjas, kus tõusis kange Kalevite selts, mehed kui tammed tugevad. Põhja piiril asus Taara tammemetsa ääres talu, kus sirgu ...

                                               

Põrgu vanaeit

Põrgu vanaeit on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Teda on mainitud eepose kolmeteistkümnendas loos Rännak laudadega. Teekond allmaailma. Põrgupiigad. ja ka neljateistkümnendas loos Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvikuga. Lahk ...

                                               

Põrgupiigad

Põrgupiigad on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Neid on mainitud eepose kolmeteistkümnendas loos Rännak laudadega. Teekond allmaailma. Põrgupiigad. Peale seda kui Kalevipoeg on lauakoorma ära toonud, jõuab ta koopasse, kus kolm me ...

                                               

Rahaaugu haldjad

Muiste maeti raha ja kallim metallvarandus sõdade eest maapõe maha. Sagedasti said raha ja varanduse omanikud sõjas surma ehk tabas neid mingisugune äpardus- ja varandus jäi mullapõue peitu. Pärast surma sai niisugune mahamatja varanduse hoidjaks ...

                                               

Raudmehed

Raudmehed on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg". Selles kontekstis on nende all mõeldud muinasajal Eesti vallutanud ristirüütleid. Neid on mainitud eepose kahekümnendas loos Valmistumine sõjaks. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevip ...

                                               

Rõugutaja

Rõugutaja on eesti folklooris nõid, eeskätt laste vaigistaja või ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olend. Seda müütilist olevust mainitakse ka rahvuseeposes "Kalevipoeg" ning Matthias Johann Eiseni kirjutistes Eesti mü ...

                                               

Saare taat

Saare taat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Teda on mainitud eepose neljandas loos Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. Kalevipoeg alustab ujumist Soome rannale, et vabastada oma ema Linda teda röövinud Tuuslari käest ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →